ÜRO hinnangul võib Ukraina sõda põhjustada teravilja hinnatõusu maailmaturul kaheksa kuni 22 protsenti, sest Ukraina ei saa enam tavapärast kogust eksportida. Eelmisel aastal oli Ukraina maailma kuues nisueksportija, kuid kuna Venemaa blokeerib sadamaid, ei saa nisu enam sihtriikidesse saata.

"80 protsenti põllumajandustoodetest saatsime läbi sadamate. Sadamad on blokeeritud ja isegi teed nendeni on mineeritud. Peame tagama enam kui 400 miljonile inimesele maailmas toidu. Nad on nüüd nälja ja ellujäämise äärel," ütles Ukraina põllumajandusminister Roman Leštšenko.

Ministri sõnul külvab Ukraina sel aastal poole võrra vähem teravilja kui eelmisel aastal ehk vaid seitse miljonit hektarit. Sügisel külvasid Ukraina farmerid talivilja 6,5 miljonile hektarile, kuid maha lõigata saab Leštšenko sõnul ainult neli miljonilt hektarilt ja sedagi siis, kui väetisega õigel ajal ja turvaliselt põllule saab.

Oma riigi vajadust kattev Kiiev blokeeris märtsi alguses rukki-, kaera-, hirsi-, tatra-, soola-, suhkru-, liha- ja elusloomade ekspordi ning kehtestas eraldi litsentsid nisu-, maisi- ja päevalilleõli ekspordile.

"Venemaa ja Ukraina kokku toodavad üle poole maailma päevalilleõlist ja umbes kolmandiku maailma nisust. Nisutootjaid on teisigi - Prantsusmaa, USA, Argentina -, aga hinnatase on nende riikide toodangu puhul hoopis teistsugune. See tähendab, et odavama teravilja tarbijad on eelkõige just arengumaades," selgitas Eesti välisministeeriumi Lähis-Ida, Aafrika ja Ladina-Ameerika büroo direktor Ingrid Amer.

Päev enne sõda teatas Ukraina päevalilleõli tootjate liit, et sel aastal kasvab eksport 5,3 miljonilt tonnilt 6,6 miljonile. See optimistlik prognoos enam ei kehti. Eelmise aasta ekspordist 400 000 tonni läks Hispaaniasse, mis on 40 protsenti Hispaaniasse saabuvast päevalilleõli kogusest. Impordi vähenemise tõttu piirati kaubanduskeskuses päevalilleõli müüki viiele liitrile inimese kohta.

"Kriis, sõda Ukrainas mõjutab meid, kuid mõju algas varem. Aasta tagasi ostsime õli 80 senti liitri kohta, nüüd on 2.60 eurot liitri kohta ehk tõus on üle 300 protsendi. Sõda on kõrs, mis murdis kaamli selja. Kõik tõuseb - jahu, õli. Kuid see tähendab, et ettevõte pole enam kasumlik," rääkis La Olla del Chocolate Churreria kohviku omanik Javier Alvarez.

Asendust ei otsi ainult Hispaania, vaid kõik riigid, kelle toidulaua katab Ukrainast või Venemaalt toodud põhitoiduaine. Ingrid Ameri sõnul sõltuvad umbes pooled 45 vähem arenenud riigist Ukrainast ja Venemaalt sissetoodavast teraviljast ja seda peaaegu poole ulatuses või isegi rohkem.

Ohtu on sattunud abi Maailma Toiduprogrammi kaudu, mille suurtarnijad olid justnimelt Ukraina ja Venemaa. Meie mõistes sai, kuid Vahemere regioonis leib on põhiline toiduaine neile, kes elavad allpool vaesuspiiri. Lähis-Ida ja Aafrika vaesemad riigid saavad eriti suure löögi.

"Seal on palju rikkaid riike, aga on ka palju väga sügavas kriisis olevaid riike. On ka riike, kus on sõjad. On riike, kes pole tänaseni välja tulnud probleemidest, mille põhjustas araabia kevad. On riike, kus on humanitaarkriis ja näljahäda juba täna, näiteks Somaalia, Keenia ja Etioopia piirkonnast. Seal on mitme aasta saagid põua tõttu ebaõnnestunud. Lisaks on piirkond hädas rändtirtsudega. Seal on juba täna humanitaarkatastroof ja see piirkond sõltub väga palju sisseveetavast nisust," rääkis Amer.

Nisujahu hind on kahe aastaga viiekordistunud ja seda veel enne sõda.

"Kui on veel vähem vilja ja vilja hind tõuseb, siis järelikult inimeste olukord veelgi halveneb. Veelgi rohkem näljaseid, veelgi rohkem neid, kes kaotavad töö. Veelgi rohkem tuleb alatoitumusega inimesi, lapsi. See võib olukorda halvendada ja teatud määral isegi destabiliseerida," tõdes Tartu Ülikooli Lähis-Ida uuringute kaasprofessor Vladimir Sazonov.

"Kui meenutame seda, millest sai alguse araabia kevad, siis põhjused olid täiesti majanduses kinni, inimeste toimetulekus. Tuneesia tänavakaupmees, kes ennast süütas, araabia kevadet sütitades - tema mured olid puhtalt olmelised. Ja leivahinna tõusu pärast on täna näha olnud proteste," rääkis Amer.

Vladimir Sazonov ei pea praegu veel tõenäoliseks kümne aasta tagust araabia kevade laadset ülestõusulainet.

Vaevalt, et lääs on nüüd valmis olukorraks, kus Ukraina ei saa eksportida Venemaa alustatud sõja tõttu, Venemaa ei saa eksportida sanktsioonide tõttu ning seetõttu võiks tulla taaskord suur pagulaste laine Lähis-Idast ja Aafrikast. Lahenduseks pakub Euroopa Komisjon 500 miljonit eurot liikmesriikide põllumeestele toodangu suurendamise toetust. Kuid sellest ei piisa Lähis-Ida riikidele, sest Euroopa toodang on kallim kui Ukraina oma.

"Mõistlik lähenemine on paluda humanitaarabi, võtta laenu või osta vilja kusagilt mujalt. Lisaks Venemaale ja Ukrainale on teised. Euroopa Liit on palju suurem, Hiinas toodetakse palju, USA, Austraalia mingil määral, Pakistan, Argentina. Isegi Egiptus on teatud määral üks olulisi nisutootjaid Aafrikas. Hiina tõus on ilmselt paratamatu," rääkis Sazonov.