"MIngit viiendat kolonni sellises mõistes Eestis ei ole. Jah, on kremlimeelseid isikuid. On ka selliseid väiksemaid gruppe. Neil laiemat mõju ühiskonnas tegelikult ei ole," rääkis Arpo.

Arpo tõdes, et jälgimist väärivaid provokaatoreid on alati olnud, ent märke sellest, et nende toetajate hulk oleks suurenenud, ei ole. "Selge on see, et praeguses olukorras tuleb ka nende tegevust teravamalt jälgida," ütles Arpo.

Rääkides tänavusest 9. mai tähistamise sündmustest Eestis ütles Arpo, et neid tuleks võtta rahulikult.

"Ei saa sündmustest ette rutata. Me peame kõigepealt vaatama, mis suunas need arengud lähevad. Ei ole mõtet kiirustada keeldudega, mida võib-olla vaja ei lähe. Pigem ikkagi on märke, et kremlimeelsete inimeste hulk on tasahilju vähenemas," lausus ta.

Arpo sõnul tuleks sõda õhutava sümboolika kasutamise puhul inimestele selgitada, et see võib tekitada ühiskonnas pingeid.

Arpo: Venemaa positiivne mõjutamine ei ole õnnestunud

Martin Arpo kirjutas teisipäeval kapo kodulehel, et Venemaa tänane käitumine näitab, et sealt läände õppima ja tööle siirdunud on rohkem mõjutanud lääneriike sinisilmsele venemaasõbralikkusele kui Venemaad läänesõbralikkusele.

"Vikerhommiku" saatejuht Kirke Ert märkis, et on inimesi, kelle sõnul otsus mitte lubada Venemaa ja Valgevene üliõpilasi meile õppima pärsib veelgi demokraatliku maailma võimalust Venemaal.

"Muidugi, selline avatuse kaudu lähenemine on alati on selline euroopalik mõtteviis ja kindlasti on selles ka palju tõde. Aga Venemaa reaalsus ja see, kuidas Venemaa ühiskond toimib, kuidas info Venemaa ühiskonnas levib või ei levi, on natuke teistsugune. Ja tõe kriteerium on praktika. See 30-aastane kogemus näitab, et ei ole see Venemaa positiivne mõjutamine sellisel teel õnnestunud," vastas Arpo.

Teine saatejuht Priit Kuusk küsis, kas me karistame justkui ka neid, kes ei ole milleski süüdi ja kes tegelikult vihkavad seda režiimi.

"Sissesõidu piiramine ei ole karistus. See on iga riigi jaoks ennetav meede," ütles Arpo.

Rääkides praegu Eesti jaoks suurimatest julgeolekuriskidest tõstis Arpo esile solidaarsuse ja ühtsuse murenemist. "Suurim julgeolekurisk oleks Euroopa Liidu ja NATO ühtsuse murenemine ja nende riikide ühiskondade sõjavastase solidaarsuse murenemine ja ka kaitsetahte murenemine. Praegu me siiski selliseid trende ei näe," sõnas Arpo.