Enne sõja algust tehtud riigihanked on läinud ettevõtetele liiga kalliks

Ehitus.
Ehitus. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Järsud hinnatõusud tähendavad, et ettevõtted ei suuda enne sõja puhkemist sõlmitud lepinguid täita kokkulepitud hinna eest. Riigihangete puhul võivad riigiasutused hinnatõusu võtta enda kanda.

Venemaa rünnak Ukrainale on tõstnud mitmete materjalide hinda ja lõhkunud tarneahelaid. Nii on enne 24. veebruari sõlmitud lepingute täitmine läinud oodatust kallimaks.

"Alates kütusehindade tõusust lõpetades kõikvõimalike materjalidega. Metallid, terased, alumiinium, bituumen, graniitkillustik, puit ja ilmselt mõned muudki materjalid on kallinenud kümnetes protsentides, mõni asi ka kordades. Ettevõtted ise oma vahenditest kindlasti sellist hinnatõusu katta ei suuda," rääkis ehitusettevõtte Trev 2 juhatuse esimees Sven Pertens.

Pertens pakub kahte lahendust. Tellija võib ettevõttele täiendavad kulud kinni maksta, teine võimalus on hindasid muuta indeksitele viidates.

"See tekitab päris palju halduskoormust juurde, kui kõiki materjale hakata kuupõhiselt võrdlema. See olukord muutub igakuiselt, iganädalaselt, mõnikord ka igapäevaselt," rääkis Pertens.

"Näiteks märtsikuus tehtud töödel arvestatakse, milline oli ehitushinnaindeks märts versus veebruar või tarbijahinnaindeks märts versus veebruar," selgitas Pertens.

Tavaliselt on hinnatõus äririsk, millega peab ettevõte arvestama. Kui ettevõte hindab oma võimekust üle ja ei jõua töödega tähtajaks valmis, võib tellija küsida ka leppetrahvi. Kuna sõjaga ei saanud arvestada enne 24. veebruarit, näeb seadus ette erandeid.

"Esimene asi, mida tuleks teha on võimalikult kiiresti teise lepingupoolega ühendust võtta ja oma võimalikult täpselt probleemid lahti selgitada. Nii, et hankija saaks aru, milles on probleem. Lihtsalt viidata sõjale Ukrainas ilmselgelt ei piisa," rahandusministeeriumi nõunik Evelin Karindi-Kask.

Siiski ei ole hankija, näiteks riigiasutus nagu transpordiamet, kohustatud lepingut muutma. Uus hind võib olla kallim kui eelarve lubab.

Karindi-Kask märkis, et uute hangete puhul peavad ettevõtted juba ise arvestama uue olukorraga. Et seda teha, peaks ettevõtjate hinnangul tellijad selged reeglid kirja panema.

"Kohalikud omavalitsused, riigiametid ja nii edasi annaksid kõigile teada, et ükskõik, kes järgmisel hankel osaleb või oma lepingut täidab teab, kuidas teda järgnevatel kuudel hakatakse kohtlema," rääkis Pertens.

Kui seda selgust ei tule kirjutavad ettevõtted suurema hinnatõusu riski juba algse pakkumise hinna sisse, lisas Pertens.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: