Kolmapäeval teatas Putin ootamatult, et on andnud käsu valitsusel ja keskpangal nädala jooksul luua süsteem, mis võimaldaks gaasi ostjatel omandada Vene siseturult rublasid ja edaspidi võimaldada "ebasõbralikel riikidel" gaasi osta vaid Venemaa enda valuutas.

Kuidas rublades gaasi ostmine täpsemalt välja nägema hakkab või mida see konkreetsemalt tähendab, ei ole veel selge. Eesti Gaasi esindaja ütles ERR-ile, et nägi ka infot muutuse kohta ajakirjandusest ja praegu üritab ettevõte aru saada, mis täpsemalt juhtumas on. Ka Gazprom ei oska praegu täpsemalt vastata.

"Igal juhul, eks ta mingisugune lisaebamugavus Venemaalt gaasi hankimise jaoks on. Kui raskeks ta selle nüüd teeb ja keeruliseks, eks seda me peame selgitama. Seda hetkel ei oska nii täpselt öelda," ütles Eesti Gaasi finantsjuht Margus Kaasik.

Lisaks on Eesti Gaasil kehtiv leping Gazpromiga, mille alusel toimub gaasi transiit ja arveldamine. Arveldamisvaluuta muutmine tähendaks, et Gazprom peaks sõlmima kõigi oma partneritega uued lepingud, ehk ühepoolselt arveldusvaluutat muuta ei saa. Ka Eesti Gaasiga. Kaasiku sõnul praegu indikatsiooni ei ole, et soovitaks muuta ka gaasimüügilepingu alusvaluutat, ehk Eesti Gaasi puhul eurot, vaid soovitakse lihtsalt makseviisi muutmist. Gaasi müüki arvestataks jätkuvalt eurodes, kuid tasutaks rublades.

Praegu toimub nii arveldamine kui ka tasumine eurodes. "Kanname Gazpromi kontole eurodes täna. Tulevikus see muutus peaks olema, et nad eeldavad, et makstakse rublades. Mis iganes selle motivatsioon on, kas siis saada mingisugust rubla kursi tugevnemist tänu sellele, et keegi peab rublasid ostma. Ma isegi ei kujuta ette, mis selle motivatsioon on, aga võib-olla lihtsalt kiusata. Võib-olla on muud targad mõtted otsa saanud juba," rääkis Kaasik.

Edaspidi tähendaks rublades arveldamine Eesti Gaasi jaoks põhimõtteliselt seda, et ettevõte kannaks gaasi eest maksmiseks eurod mõne sanktsioonide alla mitte käiva Venemaa panga kontole, mis konverteeriks need rubladeks ja omakorda liigutaks rublad Gazpromi arvele. Seega Eesti Gaasi jaoks liiga suurt keerukust ei oleks.

Lisaks tehnilistele küsimustele ei ole veel ka kuigi selge, mis mahus ja millal võiks muutus aset leida. Putin andis keskpangale ja valitsusele nädala, aga kui kaua võtab päris elus kõigil osapooltel aega kõigi asjade ettevalmistamine ja läbi viimine, ei ole selge. Eesti Gaas avaldas lootust, et vähemalt aprilliks saab lisainfot, kuidas ja mis moel Venemaa tahab gaasikaubandusega edasi liikuda.

Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ütleb, et ei ole praegu teada, mis on Venemaa plaan või mis edasi juhtuma hakkab. "Vara on, et aru saada, mida see tähendab või mis selle käigu eesmärk on. Omalt poolt energiakaubandust keerulisemaks muuta või midagi muud," ütles majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar.

Tatar nõustus, et Putini tegevus näeb pisut välja, nagu ta üritaks ise Venemaad sanktsioneerida, tehes kauplemise keerukamaks. "Ta sedamoodi näeb välja, jah. Nad on ju järjest teinud nii, et kõigepealt kehtestab Euroopa Liit neile sanktsiooni ja siis nad kehtestavad endale ise sanktsiooni. See kuidagi läheb sellesse seeriasse," rääkis Tatar.

Mis on Venemaa eesmärk?

Mingisugust suurt ja erilist makromajandusliku mõju Venemaa gaasimüügi rubladesse tõstmisel ei ole, ütleb Eesti Pank. Kõik, mida Venemaa majanduslikult sellest saavutab, oleks võinud niikuinii saavutada – raha liigub jätkuvalt Euroopast Venemaale, sisuliselt liiga palju vahet ei ole, kas ostavad rublasid gaasiostjad, või näiteks ostaks Venemaa ise eurode ja dollarite eest rublasid.

Siiski ütleb Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel, et rublades arveldamine tugevdab kurssi euro ja dollari suhtes. Peale Putini kolmapäevast teadet langes dollari hind alla 100 rubla taseme ja on seal ka neljapäeval.

Seejuures Euroopa gaasiostud on üsna suured – näiteks jaanuaris üle üheksa miljardi dollari. "Niisuguses olukorras, kui gaasi hind püsib kõrge, siis kindlasti nõudlus rublade järele suureneb ja seda kurssi saab keskpank natukene kindlamalt juhtida," rääkis Luikmel. "Päeva lõpuks muidugi Venemaale laekuvad need eurod ja dollarid ilmselt samades kogustes, mis enne."

Tema hinnangul võib Putini otsuse taga olla soov näida tugev ja jõuline, üritada lõhestada lääne ühtsust ja näidata, kuidas ta võib sundida Euroopa ettevõtteid lepinguid muutma, käskides neid hakata rublades arveldama. Samas võib selline tegevus Putini enda huve kahjustada.

Ei ole üldse kindel, et kõik Gazpromilt gaasi ostvad ettevõtted nõustuvad tulevikus rublades arveldamisega. Näiteks Poola ja Itaalia on öelnud, et plaanivad jätkata kehtivate lepingutega. Lisaks tõstatab Putini tegevus eurooplaste jaoks Venemaalt gaasi ostmise aktuaalsema teemana. "Lääneriikide vastureaktsioon võib tulla seetõttu kiirem. Tuleb selgusele jõuda, et kas jätkata aeglast, tänases tempos, sanktsioonide arengut või midagi seal kiirendada. Putin võib endale jalga tulistada selle kõigega," rääkis Luikmel.