Lukas Trakimavicius: energiasõltuvus Venemaast on võimalik lõpetada

Veeldatud maagaasi hoidla-laev FSRU Independence Klaipeda sadamas.
Veeldatud maagaasi hoidla-laev FSRU Independence Klaipeda sadamas. Autor/allikas: AB Klaipedos Nafta / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Üleminek fossiilkütustelt taastuvatele kütustele kätkeb potentsiaali suurendada Baltimaade energiatarnete kindlust ning vähendada kolme riigi sõltuvust välismaistest energiatarnetest, kirjutab Lukas Trakimavicius algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris.

Aastate jooksul on Balti riigid oma energiaturvalisust imetlusväärselt tugevdanud, investeerides veeldatud maagaasi imporditerminalidesse, torujuhtmeisse, elektrivõrkude ühendamisse ja paljusse muusse. Sellest hoolimata sõltuvad Balti riigid energiavajaduste rahuldamisel suuresti Venemaast.

Näiteks 2020. aastal täitis Venemaa üle 75 protsendi Eesti ja Läti ning veidi alla poole Leedu maagaasivajadusest. Piirkonna ainus naftatöötlemistehas ja peamine vedelkütuste tarnija Baltimaades (diislikütusest petrooleumini) – Leedus paiknev Orlen Lietuva – sai enamiku toornaftast Venemaalt.

Muidugi ei tähenda see, et Balti riikides puudub piisav energiataristu või alternatiivsed impordikanalid. Asi on pigem selles, et geograafilise asukoha tõttu on Venemaa naftal ja maagaasil Ameerikast, Aafrikast, Lähis-Idast või mujalt saabuvate energiatarnete ees tavaliselt konkurentsieelis.

Kui kiirendatakse üleminekut puhtale energiale ja kahandatakse nõudlust fossiilkütuste järele, saavad Balti riigid õnneks geograafilisi piiranguid ületada ning püsivalt lõpetada sõltuvuse Vene energiatarnetest.

Balti riikidel on väikse süsihappegaasiheitega tulevikku astumiseks head eeldused, kuna kõigil kolmel on taastuvenergeetika alal suured plaanid. Näiteks Leedu kavandab 2030. aastaks saada tööle vähemasti 700 megavati (MW) ulatuses meretuuleparke, Läti ja Eesti kaaluvad sarnaseid ettevõtmisi Liivi lahes ja Saaremaa lähistel.

Need arengud kujutavad Balti riikide kogu taastuva energia potentsiaalist üksnes murdosa. Vastavalt EL-i uuringule Balti koostööst meretuuleparkide alal võiks 2050. aastaks olla Leedu avameretuuleenergia potentsiaal 4,5 gigavatti (GW), Eesti oma 7 GW ja Läti oma lausa 15,5 GW. Kui lisanduvad maismaa-tuuleenergia, päikeseenergia ja teised taastuvad energiaallikad, muutub Baltimaade taastuvenergia potentsiaal tõeliselt märkimisväärseks.

Lähitulevikus võiks Balti riikides tänu sellele elektrienergiale toota elektrolüüsi abil rohevesinikku. Selle vesinikuga saaks täiendada muid energiasalvestussüsteeme (näiteks liitiumioonakudest koosnevaid) ning seda saaks otse kütusena kasutada. 

Puhtasse energiasse investeeringute suurendamise lisaeelis on, et taastuvenergia allikad kannatavad järskude hinnakõikumiste all väiksema tõenäosusega. Päikese- ja tuuleelektri hinnad on üldiselt üsna stabiilsed ning erinevalt fossiilkütustest alluvad palju vähem tootmis- ja transpordihäiretele. Kui taastuvenergia taristu on valmis ehitatud, läheb vaja üksnes päikest või tuult.

Muidugi pole üleminek puhtale energiale lihtne ega odav. Vajaliku taristu kulud ulatuvad arvatavasti kümnete miljardite eurodeni, ehitamine kestab mitmeid aastaid ning energiatootmise katkendlikkusega seotud probleemidele tuleb alles lahendus leida. Samuti võtab aega, kuni odav ja külluslik taastuvelekter lubab sünteetilistel kütustel võistelda harjumuspäraste fossiilkütustega.

Tähtis on mõista, et tuulegeneraatorite ja päikeseelementide tehnoloogia hankimine käib läbi pikkade tarneahelate ning osa selle komponente nõuavad asendamatuid tooraineid, mida kas kaevandatakse või väärindatakse Hiinas, mis tekitab muresid nende kättesaadavuse pärast tulevikus.

Kiirendades taastuvenergia allikate ja uuenduslike energiatehnoloogiate kasutuselevõttu, löövad Balti riikide juhid kaks kärbest ühe hoobiga. Peale kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kliimamuutustega võitlemise võimaldab see muuta Balti riigid energeetikas päriselt sõltumatuks.

Autor väljendab kommentaaris isiklikke seisukohti. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: