Tammearu: elanikkonnakaitse vajab pikaajalist ja süsteemset rahastust

Foto: Siim Lõvi/ERR

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu sõnul on elanikkonnakaitse arendamise puhul on oluline lisaks praegu tehtavatele investeeringutele selle pikaajaline ja süsteemne rahastamine.

Tammearu võrdles elanikkonnakaitse süsteeme talveks valmistumisega. "Eks talv on ju ka kriis, kui sul on puud tegemata ja maja soojustamata. Kui puud ära teed, maja ära soojustad, siis elad talve üle. Kriis on ootamatu sündmus. Kui sa oled teadlik ohtudest, võimalikest probleemidest ja lood endale valmisolekud, siis tegelikult inimene, kes on teadlik, enesekindel, kodused varud loonud endale, teab, kuhu evakueeruda ja varjuda - siis see inimene ei karda," ütles ta.

Päästeamet suunab lisarahastuse varingupääste arendamisse ja meditsiinivõime arendamisse, ballistilisele kaitsele ja varustusele. Tammearu märkis, et Ukraina näitel on näha, kuidas varustus kulub ja varustuse tarne võtab aega. Samuti plaanib päästeamet suurendada demineerimise ja keemiapäästevõimet.

Päästeamet saab siseturvalisusesse suunatud rahast 46 miljonit eurot. "See on päris suur summa ja see loob võime, et saame tegutseda keeruliste kriiside korral," ütles Tammearu.

Kohalike omavalitsustega suhtleb päästeamet igapäevaselt ning Tammearu sõnul on neil ka hea ülevaade sellest, kuidas üks või teine omavalitsus kriisiks valmis on.

Elanikkonnakaitse puhul on esmajärgus vaja tõsta inimeste teadlikkust. "Mis ohud on, kuidas neiks valmis olla. Kus on evakuatsioonikohad, et need oleks ette valmistatud, üle vaadatud, ära märgistatud. Ka varjumiskohad, kuhu varjuda ja inimesi ka õpetada, et nad ise saaksid need valmisolekud luua," rääkis Tammearu.

Valmisolekus on Tammearu sõnul neli tasandit ehk inimese tasand, kogukonna tasand, kohalik omavalitsus ja riik. "Ja siis me oleme kriisiks valmis," ütles ta.

"Loomulikult riik loob katust, aga see hakkab sellest peale, kas oled ise valmis. Kas sul on kodus varud olemas, kuidas saad hakkama kui elektrit ei ole, kas kodus on väike sularahavaru," kirjeldas ta. Tammearu sõnul on oluline ka kogukonnas võrgustiku loomine.

Tammearu märkis, et peamiselt on vaja varjumiskohad üle vaadata ja märgistada. Head varjumiskohad on näiteks paneelmajade keldrid ja kivihooned, kui neid kohandada ning avalikus ruumis näiteks maa-alused parklad.

Välja töötamisel on ka asukohapõhine ohuteavitus, mis jagaks mobiilseid teavitusi. Eraldatud rahaga on plaanis ka õhusireenide rajamine suurematesse linnadesse.

"Kõik tasandid peavad tegema ära oma osa ja natukene rohkem. Siis asjad hakkavad juhtuma," ütles Tammearu.

Tammearu sõnul on Eesti elanikkonnast umbes 15 protsenti praegu kriisiks valmis. Samal ajal on ka 15 protsenti inimestest sellised, kes ei saa endale valmisolekut kas vanuse või muu tõttu lubada.

"Otsused, mis täna on valitsuse poolt tehtud, on väga adekvaatsed. Siin on oluline, et need jätkuvad, et elanikkonnakaitse rahastamine oleks süsteemne, pikaajaline. Neid asju, mida arendada on palju," ütles Tammearu.

"Sa pead ära tegema teatava baasi, et minna järgmisele tasandile. Ei saa ehitada nii, et pole võrgustikku, motiveeritud töötajaid, väljaõpet, süsteemi, kriisijuhtimissüsteemi. Siis ei saa minna järgmisele tasandile," rääkis ta.

"Astutud on väga õiged sammud ja me peame oleme oma ülesannete kõrgusel, et need otsused ka ellu viia. Et jõuaksime iga inimeseni, omavalitsuseni ja arendaksime ka oma võimeid, mida on vaja kriiside puhul tegutsemisel," sõnas Tammearu.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Esimene stuudio", saatejuht Andres Kuusk

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: