Kui ma sügisel päästeametnikelt uurisin, kui palju on nad inimeste kriisivalmiduse teavituseks raha saanud, siis tõdeti, et iga aastaga üha vähem. Kas saabuv rahalaev ka sinna jõuab?

Jah, osa ongi teadlikkuse tõstmine, erinevad kampaaniad. Teeme uued infomaterjalid, mis käsitlevad ka inimeste tegevust või nende valmisolekut sõjaolukorras. Ka interaktiivsed materjalid tahame luua, et inimesed saavadki ise õppida.

Viimasest voldikust on mitu aastat möödas, kas inimesed saavad nüüd postkasti uue?

Jah, nad peavad saama uue. Me hakkame seda uut voldikut välja töötama, see võtab aega. Ja tõesti, sinna tulevad ka täiendavad lehed, mis puudutavad käitumist sõjaolukorras. Ja veel palju muid tegevusi.

Selles plokis on veel hästi oluline kogu nii-öelda teavitamise pool ehk sireenide pool, et inimesed saaksid teada näiteks õhurünnaku puhul ja ka mõne muu õnnetuse puhul. Samaaegselt käib tegevus, mis pole selle rahastusega seotud, et tuleks asukohapõhine teavitus mobiilidele.

Varem lubati, et see tuleb selle aasta suvel. Kas tuleb?

Ma loodan, et selle aasta sügiseks on see valmis. Seal on tõesti väga paljud osapooled kaasatud. Aga sireenid tulevad siis erinevatesse suurematesse linnadesse.

Kui paljudesse linnadesse?

Täna meil on plaan olemas, et kuni 15 linna. Aga see kõik tegelikult sõltub, kuidas lähevad riigihanked, kuidas asi saab täpselt olema. Nii et ma täna veel ei ütle, et vot just täpselt need linnad kõik täies ulatuses saavad.

Kas 15 suuremat linna või sõltub see ka linna omapärast?

Palju sõltub ka linna asukohast. Ja me lepime need linnad kokku ka kaitseväega.

Ma kujutan ette, et Tapa tõenäoliselt saab endale sireenid, seal on liitlased. Siis vist ka suurte tööstuspiirkondadega linnad?

See on ikkagi väga selgelt seotud, milline võiks olla võimalik stsenaarium, kui sõda tuleb.

Kuidas see süsteem tööle hakkab? Kas pannakse üles suured ruuporid, mis hakkavad õhurünnaku eel õudset lärmi tegema?

Täpselt nii ta ongi, hästi lihtsalt öeldes. Modelleeritakse ära, kuidas sireeni hääl levib ja siis nad pannakse erinevatesse kohtadesse. See süsteem peab olema väga toimepidev, et kui elektrit ei ole, kui sidet ei ole, see süsteem ikka käivituks. Me peame aru saama, et see süsteem luuakse väga ekstreemseteks tingimusteks.

Kas õppused ka tulevad?

Õppused tulevad inimestele loomulikult. Sellepärast, et kui sireenid käivituvad, siis inimesed peavad ju tegutsema. Olen seda näidet kogu aeg toonud, et olen kaubanduskeskuses, inimesed ostavad asju, tuletõrjealarm läheb tööle, inimene ostab piim edasi.

Täiesti tavaline asi.

Aga tegelikult annab see alarm sulle teada, et nüüd on mingisugune väga suur oht ja nüüd ongi see, et kas elu või piim.

Kuidas see õppus välja hakkab nägema? Tervet Tallinna me vist õppuste pärast keldritesse ei kamanda?

Õppus võib olla läbimänguga või mitte läbimänguga. Järgmisel aastal on tegelikult ka planeeritud Eestis suur evakuatsiooniõppus Tallinna juures Muugal. Siis mängitakse seda läbi. Aga tegelikult on just oluline see, et inimesi harjutada selle sireeniga, kui on erinevad toonid, nad teavad, mida ühe või teise puhul teha.

Mis plaanid on varjumiskohtadega?

Me märgistame avalikud varjumiskohad ära. Tuleb tsiviilkaitsemärgistus: oranžil taustal sinine kolmnurk. Ja need on kohad, kuhu inimene saab varjuda, kui ta pole kodus ja ei saa oma kortermaja keldrisse minna. Olgu need siis parklad, tunnelid, erinevad kohad. Eesmärk on need sellel aastal suuremates linnades ära märgistada. Aga kindlasti läheme me märgistamisega ajas edasi.

Kolm aastat tagasi kaardistas varjumise ekspertrühm 75 võimalikku varjumiskohta. Päästeamet sai varjumise korraldamise ülesande selle aasta alguses. Mitu eurot teil selleks oli?

Selle ülesande saime natuke varem. Ka meil oli varjumise jaoks selle aasta alguses täpselt null eurot.

Kui seda ekspertrühma aruannet lugeda, siis neil on varjumiskohast ikkagi selge ettekujutus kui kohast, kuhu saab vajadusel ka keemiarünnaku või radioaktiivse saaste eest peituda. Ehk siis varjumiskohal ja varjumiskohal on vahe. Olgu see või filtreeritud õhus.

On varjumiskoht ja on varjend.

Kumba me püüame praegu?

Me püüame varjumiskohta. See on koht, kus on kaitse erinevate kildude ja lendavat osade eest.

Kas ühel hetkel tulevad ka varjendid?

Ma arvan, et võib-olla pikas jooksus tuleb seda arutada. See vajab kokkuleppeid erinevate osapoolte poolt. Põhjanaabrite juures Soomes inimesed ju põhimõtteliselt ehitavad need ise. See vajab läbirääkimist, vajab ehitusseadustes muudatusi ja kõike muud. See on pikema jooksu lugu. Aga meil on vaja täna tegutseda kiiresti ja sellepärast on varjumiskohad esmane asi.

Missugused ülesanded on varjumiskoha omanikul?

Hoida seda varjumiskohana, et ta ei ladustaks sinna selliseid asju, et seda kohta ei saa võtta üldse kasutusele varjumiskohana. Kui rääkida hästi kiiresti jooksus, siis me räägime nendest kohtadest, mis kuuluvad riigile, kohalikule omavalitsusele, erinevatele asutustele, kes on tegelikult nõus kohe oma kohta selleks andma, et seda kohta saaks vajadusel tühjaks teha ja varjumiskohana kasutada.

Lööme nüüd selle 46 miljonit miljoniteks lahti. Kui palju kulub sireenidele?

Praegusel hetkel on planeeritud neli ja pool miljonit.

Varjumiskohtadele?

Ütleme, et see, mis puudutab otseselt elanikkonna kaitset, seal on üle seitsme miljoni planeeritud ja selle juures on sireenid, teadlikkus, varjumiskohad, aga tegelikult ka varustusega evakuatsioonikohad. Sest kõige parem ongi, kui inimesed sõjategevusalal üldse ei ole. Et evakuatsioonikohad oleks niimoodi ette valmistatud, et inimesed saaks sealt enne ära liikuda.

Mille peale kulub siis 39 miljonit?

Näiteks kohaliku omavalitsuse kriisialaseks võimestamiseks. Ka täna võite rahandusministeeriumi kodulehelt vaadata, kui valmis on eri omavalitsused. Neid võimeid tuleb juurde anda, näiteks erinevaid sidelahendusi.

Ja üks kõige suurem osa on päästeameti võimestamine varingute, keemiakaitse ja demineerimise alaselt. Ja et päästeamet oleks toimepidev, et oleksid tagatud kütus ja kõik muud asjad, et meil oleks varud olemas.

Väga suur rõhk läheb isikukaitsevarustusele ja ka nii-öelda päästjate ballistilisele kaitsele, ka demineerijate täiendavale ballistilisele kaitsele. Samuti keemiavarustus, kõik erinevad mõõteseadmed ja nii edasi.

Ja selleks, et ka vabatahtlikud saaksid paremini sellistes olukordades tegutseda ja toimida ja osutada inimestele abi. Sest ega ju sellistes olukordades on ressurss alati hästi tähtis.

Te mõtlete sõja ajal?

Jah, ma räägin sõjast. Ja kuna meil on Eestis 117 vabatahtlikku päästekomandot, siis tuleb ka nende võimeid arendada. Just, mis on seotud inimeste aitamisega nii tulekahjude kui ka varingute korral. Ja siia juurde käib ka teatav meditsiinivarustus ja koolitus, mis on seotud just katastroofimeditsiiniosaga.

Mida see ballistiline kaitse tähendab? Kas päästjal peaks olema kiiver, mis on vingem kui tavaline tuletõrjujakiiver, ja vest, mis ei ole lihtsalt helkurvest, vaid näiteks kuulivest?

Seda me silmas peamegi. Päästjal on igapäevaselt ohtlik keskkond. Sõjaolukorras on oht ka pihta saada. See tähendab päästjale ballistilisi kiivreid, ballistilisi kaitseveste ja et kõigil, kes päästetöödel osalevad need võimalused oleksid.

Kõik päästjad võiks selle varustuskomplekti endale varuks saada.

Just nimelt. Ja vabatahtlikud päästjad, kes on tööl või aktiivsed, et ka neil oleks see varus olemas.

Varingupäästele mõeldud raha tähendab peaasjalikult tehnikat?

See tähendab tehnikat: erinevad lõikeseadmed, erinevad otsinguseadmed, erinevat toestusvarustused. Just eelmisel aastal ostsime endale täiendavat varingupäästevarustust. Nüüd saame seda võimet palju rohkem ja rohkematesse komandodesse luua.

Millal me siis saame märgistatud esimesed varjumiskohad, millal me saame esimeses linnas püsti sireenid ja millal saavad päästjad endale kuulivestid?

See on hea küsimus. Valitsus otsustab täpselt rahagraafiku, millal need rahad meile tulevad. Mina luban, et me teeme seda asja väga tempokalt, aga ka väga hoolikalt kaaludes. Näiteks sireene Eestis ei ole varem olnud, see vajab väga põhjalikku analüüsi. Tundub, et pannakse lihtne ruupor katusele, aga see hakkab peale küsimusest, millisele katusele ja kuidas ikkagi selle toimepidevus tagada.