Paljud ukrainlased on Eestis hooajaliselt töötanud ja elanud ka juba enne sõja algust. Nii oli neil pommitamise eest põgenema asudes, kellele helistada ja paljud Eesti tööandjad on asunud oma inimesi ja nende peresid toetama.

Üks ettevõtetest, mis pakub põgenikele nii majutust kui ka tööd, on Vasula Aed. Et põgenikke oleks võimalik ka pikaajaliselt majutada, on eluruumides tehtud mõningaid ümberkorraldusi.

"Kõik Vasula Aia töötajad panid rahad kokku, ostsime neile bussipiletid, hakkasime neile kodust vajaminevaid asju tooma, et neile elutingimusi luua. Kuna Vasula Aias on majutus olnud ainult suviti, siis ei olnud ka kütet, õhksoojuspumba paigaldasime," rääkis Vasula Aia juht Viella Ansip.

Valdav osa põgenikest on aga Eestisse saabunud suuremas teadmatuses. Oma perega Eestisse tulnud Aleksander on praeguseks leidnud töö Rae vallas mehaanikuna. Samas vallas asub ka uus elukoht. Imeline lahendus ei paistnud aga kohe ja olukord tundus keerukas. Üürihinnad käisid nende perele üle jõu ja lõpuks otsis pere abi Pagulasabist.

"Mul on väga vedanud. Paari päeva pärast helistati mulle Pagulasabist tagasi ja öeldi, et mulle on pakkumine ja mitte niisama pakkumine, vaid terve maja. Alguses ma suhtusin sellesse pakkumisse skeptiliselt. Mille jaoks mulle maja? Mul on väike pere – m ina, tütar ja naine. Vähetõenäoline, et Ukrainas keegi meid nii aitaks nagu Eestis võõrad inimesed. Ma olin väga üllatunud ja siiani üllatun," lausus Aleksander.

Üllatusmomente on olnud ka teistel põgenikel. Näiteks püsiva majutuse pakkuja Katrin Tomberg-Tohteri juurde kolival erivajadusega lapsega perekonnal, kelle pereisa hakkab Harjumaal Tuhala külas elava pere juures vaid nädalavahetustel olema. Nädala sees on ta Tallinnas tööl.

"Nad olid mõlemad alguses väga ärevad, pereisa küsis mitu korda, et kas te ikka tõesti võtate meid, et ma olen nii paljudesse kohtadesse helistanud ja nii, kui ma ütlen, et me oleme ukrainlased, siis öeldakse, et ei, meie juurde kohta ei ole. Järgmine päev helistas ta veel tagasi, et ega ma ometi ei ole ümber mõelnud," rääkis Tomber-Tohter.

Need on kaks edulugu Pagulasabi kaudu kokku viidud põgenike peredest ja oma abi pakkunud kinnisvaraomanikest. Suur osa põgenikke on aga endiselt ajutistes majutusasutustes.

Et kiirendada ajutise kaitse saanud põgenike liikumist hotellidest püsivasse elukohta, plaanib riik leida partneri, kes osutaks ka maakleriteenust. Et soodustada põgenike üüriturule suunamist, on riik valmis pakkuma ka vajaduspõhist tagatist kuni 900 eurot.

"Riik on valmis maksma vajadusel inimestele sama sissemakse, et on tagatud, et kui korter üüritakse, siis on olemas deposiit ja omanik saab kindlustunde, et juhul kui läheb halvasti, on võimalik saada kulud kompenseeritud," lausus sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.

Eelkõige soovivad põgenikud jääda aga suurematesse linnadesse, kus napib elamispindu nii kohalikel omavalitsustel kui ka üüriturul.

"Omavalitsustel ei ole nii palju munitsipaalkortereid, sotsiaalkortereid selleks, et põgenikele pakkuda. On ka kohalikud inimesed, kes ootavad enda järjekorda. Ja järjekorrad on päris pikad. Tegelikult ka erasektoris seda ressurssi piisavalt ei ole. Praegu on Tallinnas pakkuda umbes tuhat korterit ja seda on muidugi vähe, sest tänaseks on Tallinnas juba ametlikult registreeritud umbes 11 000 põgenikku," rääkis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

"Väga suur osa ikkagi pigem sooviks jääda linna. On inimesi, kes on valmis kaaluma, liikuma kuhu iganes, lihtsalt, et laps saaks lasteaeda, kooli, aga on ka selliseid inimesi, kes on rohkem ootel, et elaks need paar kuud üle ja saaks koju tagasi minna. Nende puhul see tähendab pigem soovi olla Tallinnas," lausus Eesti Pagulasabi juht Anu Viltrop.

Vabatahtlike abiga ei ole aga võimalik kõigile põgenikele pikaajalist majutust leida. Enam kui 3000 Pagulasabile laekunud elukohapakkumisest on privaatsed ja pikaajalised pakkumised vähemuses. Nii on riik alustanud riigikinnisvara pindade ehk näiteks tühjaks jäänud õpilaskodude, hooldekodude ja haiglate kaardistamisega.

Praegustel andmetel saaks ligi 10 000 olemasolevast kohast võtta kohe kasutusse tuhat. Ülejäänud pinnad vajavad sanitaarremonti.

Juhul kui riigi kinnisvara pindadest ja erasektori pakkumistest peaks aga puudu jääma, siis plaanib riik toimida sarnaselt teiste Euroopa riikidega, mis on pidanud korraga palju põgenikke vastu võtma.

"Sellised tühjana seisma jäänud kinnisvarad, mis tuleb kasutusse võtta vähese remondi tulemusel. Madratsil ööbimiste lahendus luua ja siis on võimalik ka ehitada ja rajada ajutisi lahendusi. Ehitiste puhul me peame ka vaatama, mis toimub väliskeskkonnas. Kasvõi konteinerelamud, mida oleme uurinud, kõikidel on praegu teadmatus, pikad tarneajad. See ei pruugi olla odavam või kergem lahendus, aga me tegelemegi nende sammudega järgemööda," lausus Mändmaa.

Kuigi ei ole teada, kui palju põgenikke Eestisse saabub ja kui pikaks ajaks nad siia jäävad, siis praeguseks saabunud põgenikele suudetakse Mändmaa sõnul elukoht leida.

Samamoodi ütleb Vasula Aia juht, et sõjapõgenikud võivad jääda nende juurde täpselt nii kauaks, kui neil vaja on. Oma inimesi hätta ei jäeta. Kuigi tavaliselt jagub neil hooajatöid oktoobrini, siis töö otsalõppemist karta ei ole.

"Kui dokumendid korda saavad, siis hakkan neile okste lõikamist õpetama ja hakkavad meil õunapuu oksi lõikama. Samamoodi tulevad siis istutustööd, rohimised, siis varsti juba saagikoristus, meil tööd jagub," ütles Viella Ansip.