Teisipäeval toimuval kabinetinõupidamisel annab majandus- ja taristuminister valitsusele ülevaate täpsematest valikutest, kuidas vabaneda Vene gaasi sõltuvusest. Silmapiiril on LNG ujuvterminal, mille ühendamine Eesti gaasivõrku peaks algama veel enne järgmise kütteperioodi algust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riigihalduse minister Jaak Aab (KE) ütles, et statsionaarse LNG-terminali rajamiseks läheks aega mitu aastat.

"Ujuvterminal võib olla see lahendus, see annab kiiremini kindluse gaasivarustuses. Siis kindlasti nii Soome kui ka Läti saavad leevendust oma gaasivarustusele. Meil on võimalik teha kõige kiirem lahendus. Paldiski sadam on selleks sobiv, kus saab teha väga kiire lahenduse. Naabritel ei ole sellist lahendust," rääkis Aab.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) ütles, et eesmärk on, et sügisel oleks vähemalt mingi osa lahendusest töös.

Lisaks LNG-terminalile sisalduvad lisaeelarves ka investeeringud, mis tagaks taastuvenergia mikrotootjatele ligipääsu elektrivõrku.

Valitsuses jätkuvad arutelud hinnatõusu leevendamise meetmete üle. Keskerakond peab jätkuvalt oluliseks kütuseaktsiisi langetamist.

"Me ei ole kokkuleppele jõudnud. Alguses tundub, et mõju on liiga väike ja pärast on hiljem raske tagasi tõsta, eelarvelaekumine. Aga sümboolselt, et maksude osas oleks kasvõi lühiajaline meede, vähemalt Keskerakonna vaates on toetatav. Pluss riskirühmad – toimetulekutoetus või ka ühekordne toetus riskirühmadele. Seda teemat me arutame. Keegi pole öelnud, et midagi taolist ei võiks tulla, keskerakond on julgemate meetmetega ja Reformierakond arvutab," rääkis Jaak Aab.

Pentus-Rosimannuse sõnul oli esmaspäeval Keskerakonnaga toimunud arutelu konstruktiivne.

"Taju on mõlemal poolel, et esiteks on vaja kindlust praegu anda. Ja teiseks me ei tee sellist kõikide ilusate soovide lisaeelarvet. Meil on sõda käimas Euroopas. Me lisame lisaeelarvesse need kulutused, mis on vältimatult vajalik praegu teha," sõnas rahandusminister.

Vältimatute kulutuste nimekirjas on ka Ukraina sõjapõgenike majutus ja haridus. Sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo (RE) sõnul on riik arvestanud kuni 50 000 põgeniku vastuvõtmisega.

"See ongi see piir, kus me peame ausalt ütlema, et meil ei ole neid majutuskohti, kuhu inimesi panna. Sellisel juhul peaksime hakkame ehitama sõjapõgenike laagreid. Ja olgem ausad, kui räägime 50 000 inimesest, siis 15 000 kohta tuleb veel otsida ja teha kiireid remonditöid, et inimesi päriselt ära majutada," rääkis Riisalo.

Riisalo sõnul on veel vara öelda, milline summa kirjutatakse sõjapõgenike majutuskuludeks lisaeelarvesse. Iga lisanduva majutuskoha eest on ministeerium arvestanud kuluga 25 eurot öö ehk ligi 10 000 eurot aastas. Põgenikud, kes käivad tööl või saavad toimetulekutoetust, tasuvad majutuskulude eest ise. Lisaeelarve peaks valmima aprilli keskpaigaks.