Kuigi nii Venemaa kui ka Ukraina teatasid teisipäeval arengutest läbirääkimistel, käib sõda endise hooga ja Vene väed pommitavad Ukraina linnu. Vene võimude väljaöeldu, et edaspidi keskendutakse Donbassile, tähendab tõlkes, et Kiievi võtmine ebaõnnestus, ütles Marran

"Nüüd läheb põhijõud Mariupoli täielikule okupeerimisele ja Luganski ja Donetski piirkonna vallutamisele ja territooriumi hõivamiseni kuni administratiivsete piirideni. Ma ei näe, et see (läbirääkimiste) uudis lahinguväljal midagi muudaks, pigem Venemaa režiim valis taktika, kus nad potentsiaalselt on võimelised 9. mai paraadil midagi deklareerima, mingisugust võitu," rääkis ta.

Strateegia muutus ei tähenda, et Vene väed Kiievi ümbrusest täielikult lahkuks, ütles Marran. "Nad jäävad sinna, kaitsepositsioonidele, mis muudavad nad haavatavamaks Ukraina vägede rünnakute vastu. Mitmed (Vene) üksused saavad minna Ida-Ukrainasse, seal saab olema Venemaal rohkem jõudu. Aga see annab Ukrainale parema võimaluse oma kaitset organiseerida. Samal ajal ei ole Ukrainal luksust neid asukohti täiesti maha jätta ja kogu energia Ida-Ukrainale suunata," lausus ta.

Tõenäoliselt on Vene läbirääkijate peas mõte, et edu Donbassis annab ka läbirääkimistel parema positsiooni, mida Venemaal praegu pole, märkis Marran.

"Ukraina ei saa mingeid väga suuri järeleandmisi teha. Ma arvan, et me näeme läbirääkimiste esimesi faase, homme veel käsi kokku ei lööda ja rahu maa peale veel ei saabu. Kahjuks," ütles Marran.

Zelenski välja käidud kahe presidendi kohtumist nii pea oodata pole, lausus ta.

"Ma arvan, et Putin tahab viimase võimaluseni vältida seda kohtumist. Pigem venitatakse läbirääkimistega, esitatakse uusi nõudmisi. Ja kui leping läheb allkirjastamiseni, siis esindajate, välisministrite poolt. Aga Zelenski poolt on väga kaval nõuda seda kohtumist, see paneb Putini väga piinlikku seisu," lausus Marran.

Vene ajateenijate seas on sõda Ukraina vastu väga ebapopulaarne

Mõlema sõdiva poole väljakäidud hukkunute ja vigastatute arvu tuleb suhtuda väikese reservatsiooniga, sest kumbki pool saab neid vajadusel suurendada või vähendada, nentis Marran .

"Üldjoontes võib väita, et umbes 10 protsenti Vene vägede isikkoosseisust, kes läksid sõdima Ukrainasse, on nüüdseks võitlusvõimetud – kas hukkunud või vigastatud. See on suur number, loomulikult. Me näeme kogu aeg, kuidas üle Venemaa kraabitakse kokku lisajõude, uusi pataljone, taktikalisi gruppe, keda saata Ukrainasse sõdima," lausus ta.

Marrani sõnul on tegu Vene ajateenijate seas äärmiselt ebapopulaarse sõjaga.

"Me näeme iga päev, kuidas lahkutakse positsioonidelt, tegeldakse enesevigastamisega, et mitte lahingusse minna. See avaldab mõju ka praegusele ajateenistusse kutsumisele," ütles ta.

Rahulolematus on suur ka Venemaal, lisas Marran.

"Rahulolematus on päris korralik ja see pole vaid tavakodanike seas, vaid rahulolematud on oligarhid, diplomaadid, duumasaadikud, ärimehed ja ka relvajõudude liikmed on väga kriitilised Putini suhtes. Kas see võib viia paleepöördeni, raske ennustada. Putin on viimased kaks kuni viis aastat keskendunud sellele, et seda ei juhtuks – keeranud ühiskonnas kruvisid kinni, et igasugune opositsioon, opositsiooniline mõtlemine oleks lämmatatud. Aeg näitab, aga praegu midagi lubada kindlasti ei saa," rääkis Marran.