Seega jääb jõusse ringkonnakohtu otsus, et kuigi kogudus oli Võidukaaregrupi skulptuuride omanik nõukogude okupatsiooni eelsel ajal, kaotas ta skulptuuride omandi Eesti riigile nõukogude võimu sundvõõrandamise tõttu, teatas EELK Risti koguduse juhatuse aseesimees Marko Paloveer.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Risti Kogudus oli esitanud kohtule hagi omandiõiguse tuvastamiseks, paludes tuvastada, et talle kuulub omandiõigus müntidele (mis leiti põranda restaureerimistööde käigus) ja skulptuurile nimega Võidukaaregrupp.

Tallinna ringkonnakohus jättis möödunud aasta 18. märtsi otsusega hagi täielikult rahuldamata.

Ringkonnakohtu pressiesindaja vahendas kohtu seisukohta, et tolleaegne riik andis 1959. aastal kirikule korralduse anda ese enda valdusest välja riigiasutuse valdusesse. Kohtu hinnangul kinnitab selline tegevus Eesti Vabariigi poolt esiletoodud tolleaegsetest õigusaktidest nähtuvat õiguslikku olukorda, kus kirik ei osalenud käibes omanikuna ega omanud juriidilise isiku õigusi. Ka ajalooliselt on üldteada asjaolu, et Nõukogude Liit natsionaliseeris 1940. ja 1945. aastal kirikute varad.

Ringkonnakohus rõhutas, et isegi kui jaatada, et kehtiva seaduse alusel saaks eeldada koguduse omandiõigust 1959. aasta seisuga, siis peale asja üleandmist tuleks samuti eeldada igakordse valdaja, sealhulgas siis Eesti Vabariigi taastamisest alates kostja omandiõigust, mistõttu tuli kogudusel ikkagi tõendada enda omandiõigust. Kohtus aga kogudus enda omandiõigust skulptuurile (Võidukaaregrupp) tõendada ei suutnud.

Seega leidis ringkonnakohus, et antud õiguslikus ja elulises olukorras ei saanud koguduse omandiõigus natsionaliseeritud varale taastuda teisiti, kui Eesti Vabariigi poolt kehtestatud korras.

Ringkonnakohus ka märkis, et sõltumata sellest, kui ebaõiglane olukord koguduse liikmetele subjektiivselt tundub, puudub alus tuvastada kogudusel omandiõiguse olemasolu varale, millele kogudus kaotas omandiõiguse seoses Nõukogude okupatsiooniga ja mida ei tagastatud omandireformi käigus. Selline oli riigi tahe, mis oli sätestatud seadusega.

Kohus ka rõhutas, et kui võtta selles asjas aluseks arvamuse, et tähtis on ainult asjaolu, et enne okupatsiooni kuulus omandiõigus hageja õiguseelnejale, siis muutuks omandireformi aluste seadus (ORAS) sisuliselt tühjaks õigusaktiks.     

Paloveeri sõnul on kohtuotsus tähendusrikas kümnetele kogudustele üle Eesti, sest selle järgi kuulub koguduste arhailine vallasvara riigile üksnes selle tõttu, et nõukogude võim need sundvõõrandas.

"On täiesti arusaamatu, et Eesti Vabariigi kohus käsitleb nõukogude võimu sundvõõrandamist omandi kaotamisena ning tunnustab siiani nõukogude võimu aegseid seadusi," kommenteeris kogudust kohtuvaidlus esesindav advokaadibüroo Ruus & Veso vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik.

"Kogudust on selles kaasuses koheldud ebavõrdselt, sest kohtupraktikas on tunnustatud küüditatute vara omandiõiguse säilumist vaatamata sellele, et nõukogude võim nende asjad, näiteks kunstiväärtused, sundvõõrandas."

Ebavõrdne kohtlemine annab advokaadi sõnul aluse Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks.

1959. aastal ENSV kultuuriministeeriumi poolt Risti kirikust kunstimuuseumi ajutisele restaureerimisele viidud Võidukaaregrupp ehk 14. sajandil nikerdatud üle-elusuuruses hindamatud puitskulptuurid ristilöödud Kristusest, neitsi Maarjast ja apostel Johannesest asuvad Niguliste kiriku Antoniuse kabelis kuulsa Bernt Notke "Surmatantsu" kõrval.

Sama hagiga taotles Risti kogudus Risti kirikust aastatel 2010-2011 toimunud kirikupõranda renoveerimise käigus leitud 1197 ajaloolise mündi omandiõiguse tunnustamist. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus leidsid oma otsuses, et tegu on peitvara ning kultuuriväärtusega leiuga, mis peaks kuuluma riigile.

Kokku 1381 esemest, sealhulgas 1197 mündist koosnev leid avastati aastatel 2010.-2011. Muinsuskaitseameti loal Risti kirikus toimunud restaureerimise ja arheoloogiliste uuringute käigus. 1197 leitud münti pärinevad ajavahemikust 13.-20. sajand, suurem osa müntidest on pärit 16.-17. sajandist. Hetkel on need deponeeritud Harjumaa muuseumisse.