"Nad olid harjunud olema osa kollektiivsest julgeolekusüsteemist Nõukogude ajal," rääkis Halonen usutluses Soome rahvusringhäälingule Yle, kommenteerides Balti riikide astumist lääneriikide kaitseallianssi 2004. aastal.

Balti riigid olid Nõukogude Liidu poolt okupeeritud ja paljud maailma vabad riigid nagu USA ja Suurbritannia nende kuulumist Nõukogude Liidu koosseisu kunagi ei tunnistanud.

Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud väikeriikidel oli raske iseseisvalt usutavat kaitset üles ehitada, ütles Halonen neljapäeval antud usutluses.

Halonen ei soovinud öelda, milline on tema positsioon praegu Soomes käivas diskussioonis, kas riik peaks NATO-ga liituma.

Venemaa presidendi Vladimir Putini kohta, kellega Halonen on väga palju kordi kohtunud, ütles endine Soome riigipea, et temal ei sobi teiste riikide juhtide iseloomu, omadusi või tegusid analüüsida.

"Seda olen öelnud, et rünnak Ukrainasse oli vale, rahvusvahelise õiguse vastane," lisas Halonen.

Venemaale kehtestatud sanktsioonide kohta ütles Halonen, et Venemaa muust maailmast eraldamine võib viia ettearvamatute tagajärgedeni.

Haloneni sõnul on nüüd küsimus selles, kuidas praegusest Venemaa suhtes loodud olukorrast väljuda.

Halonen oli Soome president aastatel 2000–2012.

Halonen palus vabandust

Halonen ütles neljapäeva õhtul, et palub vabandust ebaõnnestunud väljenduse pärast.

"Minu eilses Yle intervjuus kasutatud väljendus Baltimaade ajaloolistest suhetest kollektiivsetesse kaitseorganisatsioonidesse oli ebaõnnestunud ja see solvas paljusid. Palun selle eest vabandust. Nõukogude Liidu poolt okupeerituna ei olnud Baltimaadel tõesti mingeid tõelisi valikuvõimalusi ega õiget julgeolekut enne aastat 1991," kirjutas Halonen sotsiaalmeedias.

Eilisessä Yle-haastattelussa käyttämäni ilmaisu Baltian maiden historiallisesta suhteesta kollektiivisiin turvajärjestelyihin oli huono, ja se on loukannut monia. Pyydän anteeksi epäonnistunutta ilmaisuani. (1/2)

— Tarja Halonen (@TarjaHalonen) March 31, 2022

Sai vastu teravat kriitikat

Haloneni sõnad pälvisid Soomes ka teravat kriitikat. Soome Roheliste endine liider ja Euroopa Parlamendi saadik Ville Niinistö nimetas Haloneni sõnu solvavaks.

Ta ütles, et on vestelnud Eesti eurosaadikutega ning ta peab lugu Eestist ja selle Venemaa-poliitikast. Ta nimetas solvavaks, et Halonen ei tunnista Eesti kannatusi Nõukogude Liidu rõhumise all ja põlgab Eesti valitut igati legitiimset julgeolekuliini.

Väga kriitiline oli Haloneni suhtes ka Eesti juurtega Soome kirjanik Sofi Oksanen.

Teda häiris eriti võrdlus Nõukogude Liidu ja NATO kui julgeolekusüsteemide vahel. "See ei olnud julgeolekusüsteem. See oli okupatsioon," ütles Oksanen Nõukogude Liidu kohta.

Haloneni erakonnakaaslane Sotsiaaldemokraatlikust parteist, endine saadik Mikael Jungner avaldas kahetsust, et Haloneni lähiringis pole kommunikatsioonikonsultanti.

"Oleks selline inimene olemas olnud, oleks nõuaanne olnud "ei"," märkis Junger.

Eesti välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik ütles, et teda teeb kurvaks, et Soomes kerkis taas üles nõukogude aega kinni jäänud arusaam Eestist.

"Nõukogude Liit ei olnud Eesti jaoks julgeolekusüsteem, vaid vangla," meenutas Raik.

Suomen edellisen presidentin mukaan Baltian maat halusivat liittyä Natoon, koska "ne olivat tottuneet Neuvostoliiton aikana kollektiiviseen turvajärjestelmään". WTF?
Se ei ollut turvajärjestelmä.
Se oli miehitys.
#Venäjä #turpohttps://t.co/pJZPbldeDa

— Sofi Oksanen (@SofiOksanen) March 30, 2022