Juulis viib Venemaa kaevandusettevõte Norilski Nikel kogu oma pallaadiumi rafineerimise üle Koola poolsaarel asuvasse Montšegorskisse. Seni rafineeris ettevõte pallaadiumi Siberis asuvas Norilski linnas.

Ettevõtte pressiteate kohaselt rafineeritakse 40 protsenti maailma pallaadiumist edaspidi just nende Montšegorski tehases.

Kaevandusettevõte põhjendab kolimist sooviga tõsta tootmise efektiivsust ja parandada väärismetallide eraldamist.

Ettevõte märgib oma pressiteates, et uued gaasipuhastuslahendused viivad keskkonnamõju miinimumini. 

Soome looduskaitse liidu esinaine Hanna Halmeenpää tunneb aga muret tootmise laiendamisega kaasneva keskkonnamõju pärast.

"Tööstuse tootmismahtude massiline kasv suurendab kahtlemata heitkoguseid, mis mõjutavad nii kohalikku kui ka piirkondlikku õhku ja veestikku. Mõju võib avalduda ka Soomes," sõnas Halmeenpää.

2000. aastate alguses osales Halmeenpää Koola poolsaarel uurimisprojektis, mis hindas Montšegorski kaevanduskompleksi mõju lähedal asuvale Koola jõele. Tollane vaatepilt oli tema sõnul trööstitu.

"Varasema õhusaaste mõju on olnud näha meie Kirde-Lapimaal, näiteks okaspuude okastel. Tollaste happevihmade allikaks olid selgelt Montšegorsk ja Nikel," lausus Halmeenpää.

Samas märkis Halmeenpää, et Soomes jälgitakse õhukvaliteeti üsna hoolikalt ning kui mingi mõju tekib, siis see ka tuvastatakse.

Võimalikele keskkonnamõjudele juhtis tähelepanu ka Soome kaevandustööstuse liidu tegevdirektor Pekka Suomela. Ta meenutas mõjusid, mida Koola kaevandused põhjustasid juba Nõukogude ajal.

Samas nentis Suomela, et Soome ja Euroopa sõltuvad imporditud pallaadiumist.

Pallaadiumi kasutatakse muu hulgas autode katalüsaatorites ning keemia- ja elektroonikatööstuses.

Venemaa on Lõuna-Aafrika Vabariigi järel maailmas teine pallaadiumitootja.

Lapimaal leidub haruldasi muldmetalle, millest Euroopa Liit sõltub. Suurem osa pallaadiumist imporditakse aga väljastpoolt Euroopa Liitu.