Fleming rõhutab siiski oma teksti alguses, et ilmselgelt ei saa pärast ühte kuud teha kõikehõlmavat kokkuvõtet kriisi kõigist mõjudest.

Infosõja tähtsus on kasvanud

Flemingi sõnul on Venemaa oma tegevusega kirjutanud hübriidsõja teatmiku. "Riiklik meedia, veebiväljaanded ning mõjuagendid – kõik on hõivatud sõjategevuse õigustamise ning selle eesmärkide hägustamisega," kirjeldas luurejuht, kelle sõnul on Venemaa samu võtteid kasutanud ka Süürias ja muudes konfliktides. "Eesmärk on levitada desinformatsiooni, külvata usaldamatust tõendite suhtes ja võimendada valenarrataiive. Samuti tahetakse ära hoida toimuva kohta tõese pildi nägemine Venemaal," kirjeldas Fleming.

Tõe varjamine venelaste eest on aga oluline, kuna sellega püüab president Vladimir Putin peita riigi juhtkonna sõjalist ebakompetentsust, mis Ukraina sõjas on avaldunud. Selleks on ta kehtestanud riigis brutaalse kontrolli meedia üle, piirab ligipääsu internetile, vaigistab opositsiooni ning investeerib tohutult propagandasse ja mõjuagentidesse.

Zelenski on infosõjas juba võitnud

Kuid ka infosõjas on Putin pidanud alla jääma, kuna Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski tegevus on olnud nii efektiivne, tõdes Fleming.

Zelenski on aktiivne, tegutseb paljudel meediaplatvormidel ning äärmiselt osav kohandama oma sõnumeid erinevatele auditooriumitele, rääkis Briti küberluure juht. Tasub ainult vaadata, kus kõik on välja pandud Ukraina lipud – kaasa arvatud ka GCHQ hoone ees – et mõista, kui hästi on Ukraina sõnumid levinud, rääkis Fleming.

Ta tõi esile ka selle, kui palju kasutab Ukraina oma infosõjas luure- ja muude riigiasutuste kogutud andmeid. Aga sellega ei levitata mitte väärinfot, vaid tagatakse, et tõde pääseks mõjule.

Luure kaasamine on saavutanud enneolematud mastaabid

Omaette märkimisväärne ongi see, kui palju praeguses sõjas kasutatakse luureinfo avalikustamist, kirjeldas Fleming. Salajase teabe kiiret avaldamist rakendatakse peamiselt Putini tegevuste ennetamiseks.

Alates hoiatustest sõja puhkemise kohta kuni eelinfoni valerünnakute korraldamise plaanidest ning kõige viimasena Venemaa kavatsuste avalikustamine süüdistada Ukrainat keemiarelva kasutamises – kõigil neil ja paljudel muudel juhtudel on avalikustatud luureinfot, et tagada tõe pealejäämine. Ning sellise info avaldamise kiirus ja maht on pretsedenditu, tõdes Fleming.

"Minu hinnangul on mõte luureinfot koguda ainult siis, kui me seda kasutame. Seega ma toetan tingimusteta sellist arengut," ütles luurejuht.

Kübersõda käib samuti

Flemingi sõnul ei tähenda see, et konflikti ajal pole toimunud ühte suurt nn Pearl Harborit küberruumis, seda, et sõda selles valdkonnas ei käi.

"Me ei ole kunagi arvanud, et Venemaa küberstrateegia keskne element oleks ühe katastroofilise mõjuga küberrünnaku korraldamine. Kes nii mõtlevad, ei mõista, kuidas on küberrünnakud mõjutanud sõjategevust," rääkis ta.

Flemingi kinnitusel toimub küberruumis rohkelt lahinguid ning ta tunnustas selles Ukrainat, mis on suutnud paljud Vene rünnakud tagasi lüüa. Samuti on näha küberrünnakute kandumist ka Ukraina naaberriikidesse. "Me näeme kindlaid märke sellest, et Vene kübervõitlejad otsivad sihtmärke riikides, mis vastustavad Venemaa tegevust," lisas ta.

Mitteriiklike tegutsejate massiivne kaasatus

Järgmisena tõi Fleming esile, kui laialdaselt kasutatakse praeguses sõjas mitteriiklikke tegutsejaid.

"On selge, et Venemaa kasutab välismaiseid palgasõdureid, sealhulgas ka Wagneri erasõjakompaniid, mis on Ukrainas tegutsenud juba alates 2014. aastast," rääkis luurejuht.

Praegu on tema sõnul näha, kuidas Wagner on aktiviseerinud oma tegevust ja püüab värvata teistest konfliktidest võitlejaid, keda Ukraina sõtta saata. Nendega püütakse kompenseerida Vene regulaarvägede kaotusi.

Kuid lisaks sõjaväljale on otseselt riigiga mitteseotud tegutsejad hõivatud ka näiteks küberrünnakutes. Samuti võib ettevõtete otsustes loobuda oma ärist Venemaaga või näiteks Ukraina toetamist oma tegevusega tõlgendada kui konfliktis osalemist, leidis Fleming.

See kõik muudab konflikti piirid häguseks ning teeb mõnel juhul ka valitsustele raskeks seda hallata.

"See on taas kord üks näide, kui tihedalt maailm on tänapäeval seotud. Ja keegi üksi ei saa pakkuda tervet lahendust, mis näitab vajadust, et üleilmsed institutsioonid teeksid koostööd," rääkis luurejuht.

Putin aktiviseeris ja ühendas demokraatlikud riigid

Fleming tõi ka välja, kuidas Putin on oma agressiooniga suutnud muuta ühtsemaks NATO, aga ka laiemalt maailma demokraatlikud riigid.

ÜRO Peaassambleel toetas 141 riiki Vene agressiooni taunivat avaldust. Üle kogu Euroopa vaatavad riigid üle oma julgeolekupoliitika, investeerivad rohkem kaitsesse.

Laiemalt on ka mitmed Aasia-Vaikse ookeani riigid nagu näiteks Jaapan ja Austraalia ühinenud lääne sanktsioonidega, rääkis ta.

Samas tulevad selgelt välja ka riigid, mis otsustanud mitte ühineda Putini tegevuse kriitikaga.

"Ja need otsused hakkavad rahvusvahelist korda ja meie julgeolekut mõjutama aastakümneid," tõdes Fleming.

Briti luurejuht peatus pikemalt ka Hiina rollil rahvusvahelises poliitikas ja praeguses konfliktis.