"Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on kinni pidanud Ukraina kodaniku abikaasa, kes saabus Eestisse kui ajutise kaitse saamiseks õigustatud isik. PPA ei vormistanud 9. märtsil piiril tema ajutise kaitse alusel elamisloa saamise taotlust. Samuti ei vormistanud PPA otsust selle kohta, et tal puudub õigus ajutisele kaitsele," kirjutas õiguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel PPA peadirektorile Elmar Vaherile suunatud ettekirjutuses.

Õiguskantsleri büroost saadetud kirjast tuleb välja, et PPA ametnikud asusid seisukohale, et mees ei ole ajutise kaitse saaja, ilma et oleksid seda küsimust kohase haldusmenetluse raames käsitlenud, ning pidasid ta kinni kui ebaseaduslikult riiki saabunud inimese, kuigi ta selgitas ametnikele korduvalt, et lahkus Ukrainast seal puhkenud sõja tõttu.

"Mees esitas hiljem rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid piiril PPA ametnike esitatud selgituste ning tema kinnipidamise tõttu võttis ta selle kinnipidamiskeskuses viibimise ajal tagasi. Põhiküsimus on selles, et PPA ametnike hinnangul ei ole mehel õigust ajutisele kaitsele, sest ta ei saabunud Eestisse koos Ukraina kodanikust abikaasaga," kirjutas Koppel PPA-le.

Koppel leiab, et PPA peab viivitamata lahendama mehe sooviavalduse, et teda tunnustataks ajutise kaitse saajana. Seejuures tuleb tema sõnul silmas pidada, et Ukraina kodaniku abikaasa õigus ajutise kaitse kohaldamisele ei sõltu sellest, kas Ukraina kodaniku pereliige on saabunud riiki koos Ukraina kodanikuga.

"Kui ei esine ajutise kaitse alusel elamisloa andmisest keeldumise aluseid, siis tuleb talle elamisluba väljastada edasise viivituseta. Samuti tuleb hinnata, kas tema kinnipidamine on õiguspärane," lisas Koppel.

ERR-ile juhtumit kommenteerinud PPA identiteedi ja staatuse büroo komissar Liis Valk aga leidis, et kõnealune juhtum on keerukam, kui esialgu paistab. Tema sõnul saabus kolmandast riigist pärit mees autoga Lätist Eestisse 9. märtsil koos teise sama riigi kodanikust mehega, kellel oli Eesti elamisluba.

"Mees selgitas, et tuleb Ukrainast ning ta on abielus Ukraina kodanikuga, kes aga otsustas Ukrainast sõita Slovakkiasse. Politseinikes tekitasid kahtlusi mitmed asjaolud, näiteks ei teadnud mees oma väidetava abikaasa nime ning suutis seda öelda alles abielutunnistuse üles otsimisel ja sealt ette lugemisel. Küsimusele, miks ta abikaasaga koos ei viibi, andis ta teada, et soovib Eestisse tööle tulla," kirjeldas Valk piiril toimunut.

Õiguskantsler: EL-i reegleid ei tohi piiravalt tõlgendada

Politsei otsustas, et mehe motiivides on alust kahelda ning selgitas mehele, et talle koostatakse vabatahtlik ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning antakse aeg lahkumise korraldamiseks oma päritoluriiki. Politsei väitel keeldus mees seepeale politseinikega koostööst ning andis oma käitumisega igati mõista, et ei plaani vabatahtlikku lahkumisettekirjutust täita. Seetõttu otsustati vabatahtliku riigist lahkumise ettekirjutuse asemel mees kinni pidada.

Mees esitas seepeale rahvusvahelise kaitse taotluse. Kuigi rahvusvahelise kaitse palujaid on võimalik suunata ka Vaos asuvasse põgenikekeskusesse, otsustas politsei taotleda kohtult luba mehe kinnipidamiseks. Kohus leidis, et mehe kinnipidamine on põhjendatud.

"Neljapäeva seisuga on mees rahvusvahelise kaitse taotleja ning viibib selle taotluse menetlemise aja vältel kinnipidamiskeskuses Tallinnas. Teeme kogu selle juhtumi üksikasjad peensusteni selgeks ning seejärel saame otsustada, kas mehel on põhjust rahvusvahelist kaitset saada või mitte," ütles Valk.

Rahvusvahelise kaitse menetlemine võtab aega kuni kuus kuud.

Õiguskantsleri büroo andmetel on mees esitanud Tallinna halduskohtule kaebuse ja see omakorda kohtunõude PPA-le. "Kujunenud olukorras tuleb oodata kohtu hinnangut isiku kinnipidamise seaduslikkusele ja põhjendatusele," sõnas Koppel.

Õiguskantsleri ametkond saatis PPA-le eelmisel nädalal ettepaneku täita Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel, neile ajutise kaitse ja Eesti elamisloa andmisel Euroopa Liidus kehtivaid reegleid ning võimalusel hoiduda nende reeglite piiravalt õigusvastasest tõlgendamisest.