Lauri ütles valitsuse pressikonverentsil, et kui inimene osaleb Eestis agressiooniga seotud vaenutegevuses või kutsub sellele üles, siis seda saab karistada.

"Ma loodan, et karistamisteni ei jõuta ja kui rikkumised on väikesed, siis politsei saab piirduda, nagu ka praegu hoiatuste ja vestlustega, vajadusel väärteomenetlus, ehk trahv. Tegude tõsiste tagajärgede puhul tulevad kõne alla karistusõiguslikud sammud, küll mitte puhtalt sümbolite eest," rääkis Lauri.

"Karistamisele läheb see, kui agressioonikuritegusid toetatakse ja propageeritakse. Seda sellepärast, et sellega süvendatakse ühiskonnas rahvuste vahelist pinget," lisas ta.

Sümbolite kasutamine on Lauri sõnul eelkõige väärtegu. "Me ei määratle ära seda, millised sümbolid on keelatud ja millised on agressioonisümbolid. Sümbolid võivad ajas muutuda ja sümboli kasutamine sõltub väga täpselt sellest, millises kontekstis seda kasutatakse," rääkis Lauri.

Valitsuse samal teemal saadetud pressiteates seisis, et eelnõuga muudetakse vaenu õhutamise süüteokoosseisu nii, et väärteo eest saab edaspidi inimese vastutusele võtta ka siis, kui vaenu õhutamisega ei kaasne tagajärge nagu oht inimese elule, tervisele või varale.

"Seni on väärteo eest karistamiseks olnud vajalik selline tagajärg. Lisaks muudetakse vaenu õhutamise paragrahvi nii, et juhul, kui selline raske tagajärg kaasneb, oleks edaspidi tegemist kuriteoga," seisis pressiteates.

Kallas 9. maist: lillede asetamine mälestusmärgile on lubatud ka edaspidi

Peaminister Kaja Kallase (RE) sõnul on erinevad sümbolid pärast 24. veebruaril toimunud Venemaa kallaletungi Ukrainale omandanud täiesti uue tähenduse.

"Sümbolite kasutamine näitab suhtumist ja paraku tekitab ka hirmu. Putini režiimi poolt kasutusel olevate propagandasümbolite kasutamine on märk ka Putini režiimi tegude toetusest, sealhulgas Ukraina ründamisele ja seal elumajade ning haiglate pommitamisele, inimeste tapmisele ja küüditamisele.

Kallas rõhutas, et 9. mai mälestustseremooniad ei tohi see koht, kus kasutakse propagandasümboleid. Ta lisas, et igasugune mälestamine peab toimuma väärikalt ja ka teiste ühiskonna liikmetega arvestavalt.

"Keegi ei keela mälestada oma esivanemaid või asetada mälestuseks hauaplatsile või mälestusmärgile lilli. See on alati olnud lubatud ja see on lubatud ka edaspidi. Aga langenute mälestamist ei tohi kasutada teiste rahvaste või inimeste vastase vaenu või vägivalla õigustamiseks ja õhutamiseks," lausus Kallas.

Kallase sõnul ei ole sel aastal kohane tähistada 9. maid rongkäikude, meeleavalduste, rahvakogunemiste ja muude üritustega. "Seda võib pidada provokatsiooniks," sõnas Kallas.

Kallas ütles veel, et kui venekeelne elanikkond tähistab 9. mail sõja lõppu, siis paraku eestikeelsele elanikkonnale tähendab see hoopis midagi muud. "Kui 10. mail oleks Stalin öelnud kõigile, et te olete vabad minema edasi oma riigiga, oma iseseisva toimetamisega, siis oleks ka see meie jaoks pidupäev. Paraku meie rahva jaoks kannatused siis algasid," ütles Kallas. 

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) ütles, et sel aastal saavad 9. maiga seostuvad pinged olema suuremad kui tavaliselt ja seetõttu on oluline kaine meele ja rahuliku suhtumise säilitamine.

"Üks asi on lahkunute, sugulaste, esivanemate mälestamine viisakal moel, lillede ja küünaldega. Teine asi on mistahes sõjategevuse õigustamine, vaenulikule suhtumisele üles kutsumine. Ja kus kindlasti peab politsei- ja piirivalveamet olema valmis õigeaegselt sekkuma. Aga ma loodan, et me suudame käituda vaushoitult ja mõistlikult nagu varasematel aastatel," kommenteeris Kiik.