Reformierakond võib võtta agressioonisümbolite eelnõust vihakõne osa välja
Reformierakond on nõus nn agressioonisümbolite eelnõu muutmise osas kompromissile minema ja võtma eelnõust välja vihakõne reguleeriva osa.
Riigikogu võttis menetlusse valitsuse 4. aprillil algatatud eelnõu karistusseadustiku muutmiseks.
Eelnõuga tehakse karistusseadustikus muudatused, mis on ajendatud Vene Föderatsiooni rünnakust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Parlamendi poolt on vaja anda selge signaal ühiskonda, et igasugused ühiskonda lõhestavad ja agressiooni toeavad tegevused on lubamatud.
Reformierakonna fraktsiooni liige Hanno Pevkur ütles, et eelnõuga seoses arutatakse praegu kolme põhilist muudatusettepanekut.
"Esiteks see, et see sümbolite paragrahv saaks selge sisu, kus siis sõjakuritegu, genotsiidi või inimsusevastase kuriteo või agressiooni õigustamisel kasutatavat sümboolikat oleks võimalik keelata. Samamoodi saaks piiri see, kui keegi läheb Ukraina vastu sõtta, et siis see inimene oleks võimalik vastutusele võtta. Ja kolmandaks sümbolitega seonduvalt, mis puudutab vihkamisele üles kutsumise täpsemat reguleerimist. Need muudatused on minu hinnangul vaja teha," lausus Pevkur.
Just viimane punkt on kutsunud esile vaidlusi ja vastuväiteid, muuhulgas koalitsioonipartneri Keskerakonna ridades.
Keskfraktsiooni juht Jaanus Karilaid ütles, et Keskerakond sooviks edasi minna vaenuliku sümboolika keelustamisega. "Samuti kriminaalkaristuse andmisega isikutele, kes lähevad agressorriigi armeesse. Meie jaoks on probleem see vihakõne. Me soovime et see võetaks sellest eelnõust välja, oleme rääkinud sellest ka oma koalitsioonipartneri Reformierakonnaga," kommenteeris Karilaid.
Ka õiguskomisjoni liige EKRE-st Anti Poolamets on kategooriliselt vaenukõne osa vastu.
"Sisepoliitilistel eesmärkidel sõja varjus sisse toodud teema tuleb tingimata välja võtta," sõnas Poolamets.
Karilaid on opositsiooni võimalikuks obstruktsiooniks valmis. "Kui opositsioon näiteks jätkuvalt ei soovi antud eelnõuga edasi minna ja soovib rakendada obstruktsiooni, on võimalik seda eelnõud siduda valitsuse usaldushääletusega," sõnas Karilaid.
Kuid kui vaenukõne osa peaks välja jäetama, on EKRE nõus eelnõud toetama.
"Loomulikult. Kes ei toetaks seda, et Eesti elanikud, keda on Ukrainasse läinud mitukümmend tükki, et neid siis agressiooni eest mitte karistada. Loomulikult peab seda tegema, see on väga vajalik," sõnas Poolamets.
Nii et kõik sõltub Reformierakonna käitumisest, kas jäädakse kindlalt esimese variandi juurde. Pevkur ütleb, et eelnõu laiapindne toetus on oluline ja riigikogus ei tohiks olla Ukraina sõja taustal mingit poliitilist kaklust. Ja eelnõuga on kiire, sest see tuleks enne 9. maid vastu võtta. Ning kuigi vihkamisele üles kutsumine ei ole tolereeritud, on Reformierakond nõus kompromissile minema.
"Reformierakond on huvitatud sellest, et inimesed saaksid ühest küljest selge signaali seadusandja poolt. Ja teisest küljest need muudatused, mis on võimalik praegu kiiresti ja konsensuslikult vastu võtta, need me võtame vastu ja need, milleks meil praegu ühist arusaamist ei ole, vajavad edasist arutalu," rääkis Pevkur.
Eelnõu on neljapäeval komisjonis ja järgmisel nädalal esimesel lugemisel.
Toimetaja: Aleksander Krjukov