24. veebruaril algas sõda Ukrainas. 27. veebruaril otsustas Saksamaa valitsus muuta oma senist jäika seisukohta, et Ukrainale ei tohi kaitserelvi tarnida. Saksamaa otsustas saata Ukrainale 500 õhutõrjeraketti Stinger ja 1000 tankitõrjeraketti. Sama otsusega sai Eesti Saksamaalt loa saata Ukrainale relvaabi. 18. märtsil tuli Saksamaalt teade, et Bundeswehri abiarsenalid on sellega ka ammendunud.

Kolmapäeval avaldas Die Welt raporti, millest aga selgus, et Saksamaa suurim relvastusettevõte Rheinmetall pakkus kaitseministeeriumile relvi ja laskemoona enam kui poole miljardi euro väärtuses. Nende hulgas oli neli Skyguardi integreeritud õhutõrjesüsteemi tarneajaga kaheksa nädalat ning ka kuni 100 jalaväe lahingumasinat Marder.

Pakkumisega oleks võinud need otse Ukraina saata või teise variandina oleks Bundeswehr saatnud oma laost sarnased relvad ja Rheinmetall oleks siis täitnud laod. 

Rheinmetalli nimekiri saabus väidetavalt neli päeva pärast sõja algust ehk 28. veebruaril kaitseminister Christine Lambrechti lauale. Welti sõnul otsustasid aga minister ja tema juhitud ministeerium seda nädalaid eirata. 25. märtsiks ei olnud relvastusettevõte mitte mingit vastust saanud. See on tekitanud terava diskussiooni, miks minister nii käitus?

Focus kirjutas, et Ukraina vajab relvi, et kaitsta end Venemaa rünnakute eest. Saksamaa on neid küll tarninud, kuid oleks võinud rohkem tarnida. Just kaitseminister Lambrechti suunas viibutatakse kriitikasõrme. Väljaanne ei jäta sarkastiliselt märkimata, et Lambrecht on kaitseministri kohal ka paljuski vastu tahtmist – ta ise olla soovinud saada uues valitsuses hoopis justiitsministriks.

Erinevalt tööstuse otsestest relvatarnetest, mille eest vastutab majandus- ja kliimaministeerium, vastutab Bundeswehri varudest pärit relvatarnete eest kaitseministeerium. Näiteks majandus- ja kliimaminister Robert Habeck tegutses palju otsustavamalt. Ukraina 5100 tankitõrjerelva tellimuse kiitis just tema juhitav ministeerium kiirmenetlusega heaks.

Focus lisas, et pärast viit nädalat kestnud sõda ja kaitseministri poolset vaikimist on SPD ministri juhitavas kaitseministeeriumis midagi muutuma hakanud.

Süddeutsche Zeitung teatas, et valitsusel on nüüd nimekiri umbes 300 miljoni euro väärtuses relvastusest, mis võidakse lühikese etteteatamisega Ukrainasse toimetada. See ei peaks puudutama Bundeswehri varude relvi ja varustust, vaid materjali, mida kaitsetööstus suudab kiiresti tarnida. Väidetavalt taotles kaitseministeerium sellist nimekirja pärast seda, kui valitsus lubas Ukraina palvel täiendavat sõjalist toetust. 

Nimekirjas on umbes 200 toodet. SDZ info kohaselt on nende hulgas 2650 Matador-tüüpi tankitõrjetõrjerelva, 18 luuredrooni, kuulipildujaid, 3000 öövaatlusseadmete komplekti, maapealseid radarisüsteeme ning soomustatud sõidukeid.