Millised on Saksamaa järgmised sammud Venemaa peatamiseks?

Kõige olulisem on suurendada relvatarneid Ukrainasse. See, mis tõepoolest muudab olukorda, on sõjaline toetus Ukrainale. Nad vajavad rohkem laskemoona, rohkem relvi, rohkem soomusväge. Mitte ainult Saksamaa, vaid kõik lääneriigid saavad siin panustada ja seda me peame tegema. Me peame toetama Ukrainat kas ise relvi saates või andes raha, et nad saaksid neid relvi ise osta.

Kas Saksamaa relvatööstus saab loa otse relvi Ukrainale müüa?

Jah. Praegu käib valitsuses protseduur niinimetatud föderaalses julgeolekunõukogus, mis peab selle heaks kiitma, aga me oleme juba nõustunud Ukrainale relvade ostmise ja saatmisega ja me jätkame seda.

Milliseid relvi Ukraina saab?

Ma arvan, et nad vajavad õhukaitset, soomusväge ja laskemoona. Ja ma arvan, et kõik NATO partnerid peaksid keskenduma relvasüsteemidele, mida on kerge käsitseda ja mis ei vaja pikaajalist väljaõpet ega spetsiaalset hooldust, varuosi ja infrastruktuuri. Me tahame aidata ukrainlastel oma territooriumi kaitsta kiiresti ilma kuude pikkuse treeningu ja hoolduskeskuste loomiseta.

On käinud debatt kaitse- ja ründerelvadest. Kus on praegu punane joon Saksamaa jaoks, mis on lubatud ja mis mitte?

Meie ei ole kunagi sellist erisust teinud. Meie valitsuse jaoks on oluline vahetegemine surmavate ja mittesurmavate relvade vahel. Ja muidugi oleme me otsustanud tarnida Ukrainasse surmavaid relvi.

Saksamaa on juba relvi tarninud, aga Ukraina ütleb, et väga vähe. Kas te nüüd suurendate tarneid?

Jah, me teeme seda. Eriti täiendava rahastuse arvelt. Euroopa Liit avas miljard eurot Ukrainale relvade ostmiseks ja ma arvan, et see on väga oluline otsus, sest mitte kõiki relvi ei ole meil varudes olemas ja Ukraina peab saama osta relvi otse tootjatelt.

Teine suur teema on energia ja võimalikud sanktsioonid. Saksamaa on välja pakkunud plaani, kuidas järk-järgult Venemaa energiast loobuda. Ukraina ootab aga kiiret kohest tegutsemist. Millisteks sammudeks te valmis olete?

Kõik Euroopa Liidu sanktsioonid on pidevalt ülevaatamisel, me püüame jätkuvalt kinni panna sanktsioonide auke ja neid parandada. See puudutab muidugi ka energiasektorit, näiteks ei ole seni üldse sanktsioonide alla pandud tsiviilsfääri tuumaenergiat, kuigi Rosatom on üks suuremaid kõrgtehnoloogiliste kaupade eksportijaid Venemaalt ja teenib selle pealt palju raha isegi Euroopa Liidus.

See, mis puudutab naftat ja gaasi, siis me peame oma pingutusi suurendama nendest loobumiseks, aga see võtab teatud määral aega, me ei saa seda päeva pealt teha. Aga ma arvan, et Euroopa Liit peaks kokku leppima ajakava ja seadma konkreetse kuupäeva nafta- ja gaasiimpordist loobumiseks.

Mis kuupäevaks Saksamaa valmis on?

See sõltub, kas me räägime söest, naftast või gaasist. Ma usun, et söest saab loobuda sel aastal. Nafta puhul saame me oma importi dramaatiliselt vähendada. Meie majandusministeerium analüüsib, kas me saame sellest täielikult loobuda selle aasta jooksul. Gaas on palju keerulisem, sest kahjuks ei ole me ehitanud LNG-terminale nagu mitmed teised Euroopa riigid. Nii et jah, me saame vähendada gaasiimporti, aga me ei saa kiiresti täielikult gaasiimporti keelata.

Aga miks mitte, inimesed surevad Ukrainas, iga päev loeb?

Jah, aga selleks, et vastu seista Venemaa agressioonile Ukrainas, ei peaks me keskenduma üksnes naftale ja gaasile. Kui me lõpetaksime nafta ja gaasi kasutamise päeva pealt, siis oleks Putinil ikkagi suur hulk raha, mille eest rahastada oma sõjaväge. Vene väed ei jää ilma kütuseta, Venemaa keskpank saab raha juurde trükkida, millega sõduritele maksta. Nii et mina usun, et kõige olulisem panus, mida me teha saame, et seda sõda lõpetada, on anda Ukrainale täiendavalt relvi, et muuta sõjalist tasakaalu Ukrainas ja survestada Putinit tõsistele läbirääkimistele kokkulepeteks Ukrainaga.

Teie kolleeg Roderich Kiesewetter ütles, et tuleks uurida, miks Saksamaa sõltuvus Vene gaasist on nii suureks kujunenud ja et tuleks uurida eelmiste valitsuste – Merkeli ja Schröderi valitsuste – tegevust. Kas te jagate seda lähenemist?

Sellest ei ole kahjuks abi ukrainlastele. Kui ta tahab seda teha, siis hästi, aga mina arvan, et keskenduma peaks Ukraina aitamisele ja toetamisele, nende kaitses Venemaa agressiooni vastu. Ja seda saab teha suuremate relvatarnetega.

Teie partei eelmine liidukantsler Gerhard Schröder oli üks Nord Streami ja teiste selliste projektide arhitekt. Praegu on ta Rosneftis aktiivne. Kas te pole mõelnud Schröderi sanktsioonide alla panemisele?

Ta peaks kõigist sellistest kohustustest koheselt loobuma, kahjuks ei ole ta seni seda teinud. Sotsiaaldemokraatlik partei on kutsunud teda seda koheselt tegema, aga see on tema otsus. See heidab tumeda varju tema poliitilisele pärandile.

Ma tulen veel kord tagasi gaasi teema juurde. Te ütlesite, et nende ostude kohene lõpetamine ei aita nii väga, aga mida see tähendaks Saksamaa jaoks, kui te lihtsalt juhtme seinast tõmbaksite?

Sellel oleks dramaatiline mõju Euroopa ja Saksamaa majandusele. Sellepärast me peame silmas pidama ka sanktsioonide jätkusuutlikkust. Sanktsioonidest ei ole kasu, kui me peame neist varsti loobuma. Uued sanktsioonid peavad olema jätkusuutlikud ja hästi sihitud nõrgestamaks Putini režiimi. Seda me tegime finantssanktsioonidega ja seda me jätkame praeguste sanktsioonidega ning vajadusel nende karmistamisega.