Oluline 5. aprillil, kell 22:50:

- Venemaa kinnitusel jätkuvad teisipäeval kõnelused Ukrainaga videoühenduse kaudu, kuid kahe riigi välisministrite kohtumist pole mõtet korraldada enne, kui on kooskõlastatud kohtumise lõppdokument;

- Harkivi oblastis hukkus pommitamistes kuus inimest;

- Ukraina luure: Vene väed plaanivad Mariupolis provokatsiooni;

- Ukraina teatas Vene vägede ümber grupeerumisest ning mõningasest edust;

- Vene kaitseministeeriumi teatel nõudsid nad Mariupolis Ukraina vägede alistumist, ukrainlased keeldusid;

- USA ametnik: USA kuulutab kolmapäeval välja uued Moskva-vastased sanktsioonid;

- Zelenski lubas uurida Vene vägede tegevust okupeeritud aladel;

- Ukraina luure avaldas Butšas tegutsenud Vene sõjaväelaste nimed;

- Biden süüdistas Putinit sõjakuritegudes;

- Saksamaa, Prantsusmaa, Taani, Itaalia saadavad välja kümneid Vene diplomaate;

- Zelenski võrdles Venemaa vägede tegevust terroriorganisatsioonidega;

- Kuleba: Butša peab tooma muutuse.

Ukraina relvajõud teatasid teisipäeva hommikul, et Vene üksused jätkavad ümber grupeerumist, valmistudes pealetungiks riigi idaosas ning samas on Vene üksused saavutanud mõnes piirkonnas ka vähest edu.

Lääne suurriikidest laekusid jätkuvalt reaktsioonid Butšas avastatud massimõrvale.

Zelenski võrdles Venemaa vägede tegevust terroriorganisatsioonidega

Ukraina president Volodomõr Zelenski esines teisipäeval ÜRO julgeolekunõukogu istungil ja ütles, et Venemaa vägede tegevus ei erine teistest terroristidest, nagu Daesh. 

Pärast seda, kui Ukraina väed Butša linna tagasi vallutasid, leiti sealt üle 400 piinamise tunnustega surnukeha.

"Mõned Ukraina inimesed lasti tänavatel maha. Teised visati kaevudesse, et nad sureksid. Inimesi tapeti oma kodudes," ütles Zelenski. 

"Inimestel lõigati maha jäsemed, naisi vägistati ja tapeti. Seda pidid vaatama pealt nende lapsed," lisas Zelenski. 

Harkivi oblasti pommitamistes kuus hukkunut

Harkivi oblasti kuberber Oleg Sõnjehubov ütles teisipäeval, et Vene vägede pommitamises hukkus ööpäeva jooksul kuus ja sai vigastada kaheksa inimest.

"Viimase ööpäeva jooksul korraldasid okupandid 54 lööki erinevatest kaugtulerelvadest: suurtükid, mürsud, tankid ja mitmikraketiheitjad," lausus ta.

Läbirääkimised jätkuvad videolingi vahendusel

Venemaa kinnitusel jätkuvad teisipäeval kõnelused Ukrainaga videoühenduse kaudu, kuid kahe riigi välisministrite kohtumist pole mõtet korraldada enne, kui on kooskõlastatud kohtumise lõppdokument.

"Seni käivad Ukraina poolega intensiivsed videokõnelused. Seni, kuni ei ole kooskõlastatud lõppdokument, ei ole mingist ametlikust kohtumisest mõtet rääkida," ütles Vene asevälisminister Andrei Rudenko uudisteagentuurile Interfax.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ja Vene välisminister Sergei Lavrov kohtusid Türgi presidendi vahendusel 10. märtsil Türgi kuurortlinnas Antalyas.

Rudenko sõnul ei saa ta veel nimetada ka, millised võiksid olla garant-riigid, mis hakkaksid tagama Ukraina julgeolekut nagu Kiiev on soovinud. Vene aseminister ütles, et on saanud mitmelt riigilt selle kohta juba nõusoleku, kuid mitmed ka alles kaaluvad ettepanekut.

Interfaxi teatel on varasemalt teatanud oma valmisolekust Saksmaa ja Itaalia. Väidetavalt olevat aga Ukraina president Volodõmõr Zelenski väljendanud huvi, et garanteerijate hulgas oleks ka blokiväliseid riike nagu näiteks Hiina.

Rudenko hinnangul ei ole veel alust ka eridelegatsiooni moodustamiseks, mis hakkaks tegelema Ukrainale julgeolekutagatiste andmise teemaga. Tema sõnul on Venemaal olemas delegatsioon läbirääkimisteks Ukrainaga, mis on tegutsenud juba kaks kuud. "Meil ei ole vajadust kopeerida seda, mida Zelenski teeb," ütles ta.

Zelenski moodustas hiljuti delegatsiooni läbirääkimisteks Venemaaga Ukrainale julgeolekugarantiide andmiseks.

Zelenski tunnistas teisipäeval Ukraina televisoonis, et läbirääkimised Venemaaga on sõja lõpetamiseks hädavajalikud, kuid tema ei pruugi Vene presidendi Vladimir Putiniga silmast-silma kohtuda.

Žaporizzja kuberner: osas külades on kuuendik elanikest surnud

Žaporizzja kuberner Oleksandr Staruh ütles teisipäeval, et osas külades, mis Vene vägede käest vabastati, oli kuni kuuendik elanikest surma saanud.

"Külas, kus oli 120 elanikku – 15, 17, 20 surid. Kui seda võrrelda proportsionaalselt Butšaga, siis on see sama suur kaotus, võib-olla isegi suurem," lausus Staruh.

Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk ütles, et teisipäeva jooksul õnnestus linnadest evakueerida 3846 inimest, Suurem osa neist evakueeriti Mariupoli, Berdjanski ja Žaporizzja oblastist.

Ukraina luure: Vene väed plaanivad Mariupolis provokatsiooni

Ukraina luureteenistuse SBU teatel plaanivad Vene väed Mariupolis suuremahulist provokatsiooni ning Ukraina vägede süüdistamist.

SBU andmetel plaanivad Vene väed korjata kokku Mariupolis Vene vägede poolt tapetute laibad, viia need ühte kohta ning väita, et tegu Ukraina vägede poolt läbi viidud massimõrvaga.

"Butša õudused olid šokiks kogu maailmale. Nüüd on Vene propaganda ülesandeks tähelepanu eemale juhtimine, nii rahvusvaheliselt kui siseriiklikult," teatas SBU.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles esmaspäeval, et Mariupolis on sõjaohvrite arv suurem kui Kiievi oblasti linnades.

Vene relvajõud teatasid teisipäeva hilisõhtul, et tulistasid Mariupoli lähedal alla kaks Ukraina helikopterit, kes transportisid linnast ära Azovi pataljoni võitlejaid. Vene kaitseministeeriumi teatel olid nad teinud Ukraina vägedele Mariupolis anda alla, panna relvad maha ja lahkuda linnast, kuid Ukraina väed olid sellest keeldunud.

Austin kinnitas, et USA saadab Ukrainale soomustläbistava lõhkepeaga hulkurdroonid

"USA saadab Ukrainale nii kiiresti kui võimalik Switchblade droonid, millel on soomustläbistav lõhkepea," ütles teisipäeval USA kaitseminister Lloyd Austin

Switchblade 600 on ultramoodsad kamikaze-hulkurdroonid. Nende relvadega saab Venemaa tanke hävitada 40 kilomeetri kauguselt. See relv suudab sihtmärgi kohal hõljuda 40 minutit ja ründab vastast kiirusega 185 kilomeetrit tunnis. Relv suudab läbistada tanki soomuse ja selle siis hävitada.

USA ametnik: USA kuulutab kolmapäeval välja uued Moskva-vastased sanktsioonid

"USA kuulutab kolmapäeval koostöös Euroopa Liiduga (EL) välja uued Moskva-vastased sanktsioonid," ütles teisipäeva õhtul president Joe Bideni administratsiooni ametnik. 

Ametniku sõnul toovad uued sanktsioonid Moskvale kaasa märkimisväärseid kulusid, mis suurendavad Venemaa tehnoloogilist isolatsiooni.

Uute sanktsioonide raames laiendatakse sanktsioone Venemaa finantsasutuste vastu ning sanktsioonide nimekirja lisatakse veel Venemaa tähtsaid inimesi, vahendas CNN. 

Milley: Venemaa sõjaline tegevus ohustab ülemaailmset julgeolekut ja stabiilsust

USA staabiülemate komitee esimees ehk Ameerika Ühendriikide kaitseväe juhataja kindral Mark Milley ütles teisipäeval, et Venemaa sõjaline tegevus ohustab kogu maailma julgeolekut ja stabiilsust.

"Venemaa sissetung Ukrainasse on suurim oht rahule ja julgeolekule Euroopas minu  42 teenistusaasta jooksul," ütles Milley. 

"Venemaa sissetung ähvardab õõnestada mitte ainult Euroopa rahu ja stabiilsust, vaid ka ülemaailmset rahu ja stabiilsust. Selle sama rahu, mille nimel mu vanemad ja põlvkond ameeriklasi nii kõvasti võitlesid," lisas Milley. 

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 18 500;

- tankid 676;

- jalaväe lahingumasinad 1858;

- lennukid 150;

- kopterid 134;

- suurtükisüsteemid – 332;

- mobiilsed raketisüsteemid (MLRS) – 107;

- õhutõrjesüsteemid – 55;

- autod ja muud sõidukid – umbes 1322;

- kütuseveokid – 76;

- operatiiv-taktikalised droonid - 94;

- laevad / paadid – 7;

- eritehnika – 25.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Ukraina teatas Vene vägede mõningasest edust

Ukraina relvajõudude peastaabi ülevaate kohaselt paigutab Venemaa oma üksusi ümber, et valmistuda pealetungiks Ida-Ukrainas. Venemaa eesmärk on hõivata kogu Luhanski ja Donetski oblasti territoorium.

Ukraina teatel on näha Vene soomusüksuste ja varustuskolonnide liikumist Valgevenes Homeli, Jelski ja Mozõri raudteejaamade suunas, et panna need rongidele. Märgatav osa Vene õhujõudude sõjalennukitest ja helikopteritest Valgevene lennuväljadel on üle viidud Venemaale.

Venemaa koondab uueks rünnakuks valmistumisel 6. ja 20 üldarmee, 1. tankiarmee ning Balti ja Põhjalaevastiku üksusi ning täiendab oma vägede toidu-, kütuse- ja laskemoona varusid.

Vene üksused jätkavad katseid Harkivi blokeerimiseks ning tulistavad suurtükkidest linna elukvartaleid ja taristut.

Slovjanski suunal püüavad Vene üksused jätkata pealetunge.

Barvinkove suunas on Vene üksustel olnud edu, nad on liikunud edasi umbes seitse kilomeetrit ning vallutanud Bražkivka küla. Vene väed ründasid ka Sulõhivka küla suunas, kuid seal edu ei saavutanud.

Ukraina teatel püüavad Vene üksused taastada silda Izjumi linnas, et hõlbustada oma vägede liikumist üle Siverkõ Donetsi jõe.

Donetski ja Luhanski oblastis püüavad Vene väed saada oma kontrolli alla Popasna ja Rubižne piirkondi, vallutada täielikult Mariupoli ning valmistuda rünnakuks Zolota Nõva asula lähistel. Mariupolis jätkusid suurtüki- ja õhurünnakud Ukraina üksuste positsioonidele.

Vene üksused tulistasid suurtükkidest Ukraina vägesid ja tsiviiltaristut Borivske, Novoluhanske, Solodke, Marinka, Zolota Nõva asulates.

Venemaa korraldas rünnakuid ka Novotoškivske, Nõžne, Popasna, Kalõnove, Stepne, Rubižne, Troitske, Novobahmutivka ja Novoselivka Druha asulate lähistel, kuid ei olnud neis edukas.

Vene üksused korraldasid pealetungi Pivdennobužskõ suunas eesmärgiga vallutada Aleksandrivka asula ning olid osaliselt edukad.

Venemaa tulistas Mõkolaijvi linna Genfi konventsiooni kohaselt keelatud kassetlaskemoonaga, pihta said elukvartalid ning lastehaigla, rünnakus on hukkunuid ja haavatuid, sel hulgas ka lapsi.

Ukraina kinnitusel kannavad Vene väed jätkuvalt kaotusi, neil on suuri probleeme üksuste mehitamise ja varustamisega. Sõjaväelaste moraal on madal, mis on viinud deserteerumisteni.

Zelenski lubas uurida Vene vägede tegevust okupeeritud aladel

Ukraina president Volodõmõr Zelenski lubas põhjalikult uurida Vene vägede tegevust aladel, mille Ukraina üksused on okupantide käest vabastanud.

"Me juba teeme kõik mis võimalik, et identifitseerida võimalikult ruttu kõik Vene sõjaväelased, kes nendes kuritegudes on osalenud," rääkis Zelenski ööl vastu teisipäeva tehtud pöördumises. "Meie riik hakkab seda tegema koostöös Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste institutsioonide, muuhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga," lisas Ukraina president.

"Kõik okupantide kuritöö on dokumenteeritud. Vajalik protseduuriline baas on olemas, et tuua süüdi olevad Vene sõjaväelased kohtu ette iga nende kuritöö eest, mis nad sooritavad," rõhutas Zelenski.

Ukraina presidendi sõnul on ta teemat arutanud juba Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni, Poola presidendi Andrzej Duda ja Austria kantsleri Karl Nehammeriga.

Zelenski sõnul on Vene sõdurid vabastatud Butšas tapnud ja piinanud rohkem kui 300 tsiviilelanikku.

"Praeguseks on infot rohkem kui 300 inimese tapmise ja piinamise kohta ainuüksi Butšas. On tõenäoline, et see nimekiri pikeneb, kui kogu linn on läbi vaadatud. Ja see on ainult üks linn," rääkis Zelenski.

Tema sõnul on juba infot, et ohvrite arv võib olla veelgi suurem Borodjankas ja teistes vabastatud linnades.

"Paljudes Kiievi, Tšernihivi ja Sumõ oblasti vabastatud külades tegid okupandid asju, mida kohalikud ei näinud isegi natside okupatsiooni ajal 80 aastat tagasi. Okupandid pannakse selle eest kindlasti vastutama," rääkis Zelenski.

Ukraina president ütles, et esineb teisipäeval ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralisel istungil.

Ukraina luure avaldas Butšas tegutsenud Vene sõjaväelaste nimed

Ukraina luureteenistus avaldas nimekirja Vene sõjaväelastest, kes nende väitel osalesid Butšas rahulike elanike tapmises.

Ukraina kaitseministeeriumi kodulehel avaldatud nimekirjas on umbes 2000 sõjaväelase nimed, auastmed, sünniajad ja passi numbrid.

"Pidage meeles! Kõik sõjakurjategijad tuuakse kohtu ette nende kuritegude eest Ukraina rahulike elanike vastu," öeldi teates.

Samal ajal ütles Ühendkuningriigi anonüümsust palunud valitsusametnik Briti rahvusringhäälingule BBC, et valitsus kaalub samme Vene relvajõudude vanemohvitseride suhtes. Meetmed võivad sisaldada nii sanktsioone kui ka üksikisikute vastutusele võtmist Ukrainas sooritatud kuritegude eest.

Biden süüdistas Putinit sõjakuritegudes

USA president Joe Biden süüdistas esmaspäeval Venemaa liidrid Vladimir Putinit sõjakuritegudes ning kutsus pidama kohut Butšas toimunud tapmiste korraldajate üle.

"Mäletate, et mind kritiseeriti Putini nimetamise eest sõjakurjategijaks. Te nägite, mis toimus Butšas. See kinnitab, et ta on sõjakurjategija," ütles Biden esmaspäeval Washingtonis ajakirjanikele, kui oli saabunud nädalavahetuselt.

USA presidendi sõnul tuleb toimunu kohta andmeid koguda, et oleks võimalik pidada kohut Butšas toimunud kuritegude toimepanijate üle.

USA presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ütles, et Washington kogub kohtupidamiseks vajalikke andmeid neljast allikast: USA ja liitlasriikide esindajate käest, sealhulgas luuretelt; Ukraina vaatlejatelt koha pealt; rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, sealhulgas ÜRO-lt; rahvusvahelise sõltumatu meedia esindajatelt.

Sullivani sõnul käivitab USA kohtupidamise kas Rahvusvahelises Kriminaalkohtus (ICC) või mõnes muus kohtus. USA ei ole ICC-ga ühinenud.

Saksamaa ja Prantsusmaa saatsid välja kümneid Vene diplomaate

Prantsusmaa ja Saksamaa teatasid esmaspäeva õhtul, et saadavad riigist välja kümneid Vene diplomaate, kes tegutsevad nende riikide julgeoleku vastu.

Prantsusmaa välisministeerium teatas 35 ja Saksamaa 40 Vene diplomaadi väljasaatmisest.

Tegemist on üle-Euroopalise sammuga, märkis Prantsusmaa välisministeerium oma teates.

Teisipäeval teatasid Taani ja Itaalia Vene diplomaatide väljasaatmisest

Taani välisministeerium teatas, et käsib riigist lahkuda 15 Vene diplomaadi, mis järgnes teadetele tsiviilisikute tapmisest Ukrainas Vene relvajõudude poolt.

Pisut hiljem teatas Itaalia välisministeerium, et 30 Vene diplomaati saadetakse julgeoleku kaalutlustel riigist välja.

Vee välisministeerium teatas, et väljasaatmised ei jää vastuseta.

Kuleba: Butša peab tooma muutuse

See, mis juhtus Butšas, peab tooma muutuse selles, millega lääs Ukrainas tahab aidata, ütles Ukraina välisminister Dmõtru Kuleba esmaspäeva õhtul.

"Butša tapatalgud peavad kaotama lääne igasuguse kõhkluse või vastumeelsuse aidata Ukrainat kõigi vajalike relvadega, et kaitsta oma maa ja vabastada see Vene okupantide käest," rääkis Kuleba BBC telesaates "Hardtalk".

Kuleba sõnul vajab Ukraina lennukeid, tanke, mitmikraketiheitjaid, soomukeid, aga ka sanktsioonide tugevdamist Venemaale.

Kuleba rõhutas, et sõja tulemust ei otsustata mitte ainult lahinguväljal, aga ka Euroopa ja Põhja-Ameerika riikide kabinettides, kus tehakse otsused, mis tasemel Ukrainat aidata.

"Ma olen valmis vahetama iga kaastundeavalduse või tunnustuse tanki või lennuki vastu või gaasi- või naftaembargo vastu, mis aitaks säästa inimelusid Ukrainas," lisas välisminister.