Hästi palju on räägitud garantiidest, mida Eesti riik annab Alexelale. Mida see siis täpsemalt tähendab? Mida me konkreetselt maksumaksjatena garanteerime?

Tegelikult siin ei ole juttu ainult garantiidest, siin on mitmeid võimalusi. Aga mida see tähendab? See tähendab seda, et selleks, et vastu võtta LNG gaasi, on vaja luua üks kai ja see kai ühendada meie olemasoleva gaasivõrguga. Selle ühenduse teeb kindlasti meil Elering.

Kai on selline, mille projekti on Alexela juba pikalt ajanud. Ja tänu sellele, et Alexela on seda pikalt teinud, ongi meil täna olukord, kus meil on võimalik see valmis ehitada selleks sügiseks ja sedakaudu tagada oma gaasisõltumatust Venemaast.

Aga loomulikult Alexela eraettevõttena ei taha seda kaid ehitada ju niimoodi, et ta sellest endale kahju teeb. Nüüd küsimus ongi selles, mis on selle kai saatus pärast seda, kui Alexela on selle valmis ehitanud: kas riik ostab selle välja või tagab muul moel selle, et Alexela oma kaiehitusega seotud kulud tagasi saaks.

Loomulikult seda oleks lihtne teha puhtalt turupõhimõttel, et kaupa tuleb sealt kai pealt nii palju läbi, et kai omanik oma kulud tagasi saab. Aga samas me ei saa kuidagi tagada seda, et seda LNG gaasi tuleb sealt terminalist nii palju, et need kulud kaetud saaks.

Ja selle ühenduse rajamine maksab umbes 20-30 miljonit eurot?

Jah, suurusjärk on õige. Eks täpsed numbrid on veel selgumisel.

Kes sõlmib lepingud, et LNG tankerid üldse Paldiski poolsaare tippu peatuma tuleksid?

Täna on eesmärk meil selline, et mitte teha seda Eestis üksi, vaid koos teiste riikidega. Siin tuleb muidugi mõista seda, et ka Läti ja Soome tegelevad intensiivselt omale LNG vastuvõtuvõimekuse loomisega. Kindlasti tahab endale sellise võimekuse luua Soome, ka Läti on seda kaalumas või arutamas. See tähendab seda, et pikemas perspektiivis kindlasti LNG vastuvõtukohti on siin piirkonnas rohkem.

Kui me eelkõige räägime siin lühikesest perspektiivist, siis kuna selleks sügiseks meie teada ei ole rohkem võimalik kuskil seda vastuvõtuvõimekust luua, siis lühikeses perspektiivis on meie eesmärk teha koostööd teiste riikidega, et selle laeva hankimine oleks meile odavam läbi selle, et ka teiste riikide, kelle tarbimine on suurem kui Eestis, gaas tuleks sama teed pidi.

Ja praegu on põhiliseks selle töö tegijaks Elering, meie süsteemihaldur ja ka teiste riikide poolt ilmselt nende süsteemihaldurid ehk nende Eleringid.

Ehk nii meie renditava või ostetava ujuvtankeriga seotud lepingud sõlmib Elering kui ka lepingud nende laevade omanikega või firmadega, kes LNG-d veavad meile Norrast, USA-st kohale?

Tegelikult meil gaasiturg on avatud turg ja see, kes gaasi ostab, on tegelikult juba turupõhiselt. Me küll oleme otsustanud, et me teatud gaasivaru ostame riiklikult selleks sügiseks-talveks ehk ühe teravati, aga reeglina ei riik ega süsteemihaldur ole see, kes ostab turult gaasi. Need on ikkagi gaasikauplemisega tegelevad ettevõtted.

Näiteks Eesti Gaas?

Näiteks Eesti Gaas.

Ja ta kasutab Alexela kaid selleks?

Jah.

Hästi oluline küsimus on see, et suure tõenäosusega Venemaa ei ole ju huvitatud, et meile LNG-terminal tekiks ja nad kindlasti pakuvad läbi toru tuleva gaasi hinnasoodustusi ehk see saab olema selgelt odavam. Kas see vajab eraldi valitsuse otsust, et me keelame Eesti Gaasil või teistel gaasiga kauplejatel Venemaalt gaasi ostmise?

Jaa. Kui me keeldume või seame sanktsioonid Vene gaasile, siis kindlasti vajab see eraldi vabariigi valitsuse otsust. Aga ma arvan, et hästi oluline on see, et see otsus oleks regionaalne või veel parem, kui see oleks üle-euroopaline, aga vähemalt regionaalne, sest meie gaasivõrk on regionaalne, me oleme kõik omavahel ühendatud. Kui üks riik peaks siin tegema otsuse, et ta Venemaa gaasi enam ei osta ja mõni teine riik seda gaasi edasi ostab meie piirkonnas, siis selles ühtses süsteemis nende molekulide eraldamine saab olema väga keeruline.

Eesti suurim gaasi müüja on Eesti Gaas. Mis saab nendest lepingutest, mida see firma on juba sõlminud kas siseriiklikult gaasi edasi müües või ka Gazpromiga, kelle käest ta seda gaasi on siiani ostnud? Ta saab ju kahju praegu.

Hästi oluline on siinjuures see, et läbi vabariigi valitsuse otsuse seada sanktsioonid tekib Eesti Gaasi ja tema Venemaa partneri vahel sõlmitud lepingu force majeure'i olukord ja see on aluseks selle lepingu lõpetamiseks. Ka seetõttu on hästi oluline, et tegemist oleks vabariigi valitsuse otsusega, et oleks üldse võimalik seda lepingut lõpetada niimoodi, et sealt ei teki mingisuguseid kohustusi.

Üks tehniline küsimus: tuleb tanker, mis toob LNG gaasi rendilaeva, mille me rendime Paldiskisse seisma. Kuhu gaas edasi liigub? Kas ta liigub Läti looduslikku gaasihoidlasse või kus seda üldsegi hoitakse?

Sellega on nii, et põhimõtteliselt seal kai ääres saab olema kaks laeva. Üks on see, mis toob LNG gaasi, teine laev, mis on seal püsivalt, on see, mis LNG-st teeb tavalise gaasi, mis suunatakse tavagaasivõrku. See ühenduse võimalus on Paldiski lähedale loodud. See on umbes selles kohas, kus tuleb Soomet ja Eestit ühendav Balticconnector maa peale, selles kohas oleks ühendus tavavõrguga ja siis see gaas liigub edasi kellegi tarbija juurde hoidlasse või Lätis asuvasse maa-alusesse gaasihoidlasse, kui see gaas tuleb näiteks sellisel ajal, kui tarbimine on väiksem ja seda tahetakse lihtsalt hoiustada.

Kas meil on olemas oht, et me võime küll saada rendilaeva sinna, saame ehitatud kai valmis, Elering teeb sinna korraliku ühenduse - kõik on valmis, aga mida ei ole, on tankerid, mis tooksid meile gaasi, sest neid lihtsalt maailmameredele ei jagu, sest kõik tahavad LNG-d?

Kindlasti ükski nendest komponentidest ei ole lihtne. Kindlasti ei ole lihtne selleks sügiseks valmis ehitada infrastruktuuri, kindlasti ei ole täna lihtne saada seda tankerit, mis LNG-st teeks gaasi, ja täpselt sama keeruline on täna hankida nii tankerit kui ka gaasi maailmaturult.

Aga riigid on lubanud oma tootmist suurendada. Täna ikkagi, ma arvan, seda ohtu, et me päris ilma gaasita jääks, ei ole. Ka Euroopa Liit on korraldamas ühishanke protsesse. Ja miks Euroopa Komisjon tahab seda protsessi koordineerida, on see, et ei tekiks Euroopas olukorda, kus üks riik lihtsalt võtab kätte, maksab kõik teised üle ja saab gaasi omale, vaid, et seda gaasi, mis ühiselt hangitakse, jagatakse proportsionaalselt, et jaguks kõigile.

Ja Eesti eelis on see, et me oleme oma gaasisõltuvust aastate jooksul oluliselt vähendanud ehk meie vajadus gaasi järele on võrreldes teiste riikidega märgatavalt väiksem.

Me ei tea ju veel, mida soomlased ja lätlased meile ütlevad, aga see otsus on ju põhimõtteliselt langenud, et me läheme igal juhul üksi edasi selle projektiga. Kas see otsus, et me rendime, on ka nüüd olemas? Või me ikkagi ostame selle tankeri?

Ma arvan, et kuna pikemas perspektiivis kõik riigid ikkagi soovivad endale oma terminali või vastuvõtuvõimekust omada ja arvan, et Soomes või Lätis on võimekus seda tekitada kahe aasta jooksul ja kuna laeva kasutamine alati on kõige kallim, püsiterminal on märgatavalt odavam, siis ma arvan, et mõistlik on ikkagi seda laeva rentida ja püüda seda laeva rentida võimalikult lühikese aja jooksul.

Kas meil on uudiseid naabritelt? Vähemalt ajakirjanduse põhjal tundub, et lätlased ei ole ikkagi väga huvitatud sellest Paldiski projektist? Pigem kui keegi kampa lööb, siis on need soomlased?

Soomlastega me räägime läbi. Ma arvan, et soomlastega need läbirääkimised ka õnnestuvad. Läti puhul, ma ei ütleks, et nad ei ole üldse huvitatud, sest Läti ka mõistab ju seda riski, et neil oma vastuvõtuvõimekus sügiseks ei teki ja kui teised riigid selle võimekuse endale tekitavad ja ütlevad, et nemad sügisest või teatud hetkest Vene gaasist loobuvad, siis arvan, et Läti mõistab ka, et satub sellises olukorras väga suure surve alla.

Aga põhimõtteliselt hädaolukorras võivad nad endiselt edasi osta Vene gaasi?

Ega põhimõtteliselt me ei saa ühelegi riigile ette kirjutada, kuidas ta käituma peab, juhul kui sanktsioone ei tule näiteks üle-euroopaliselt.

Saan aru, et täna õhtul on teil võib-olla uudiseid Soomest?

Jah, täna kindlasti on Soome ministriga kõnelused. Kas nüüd on midagi lõplikult lukkulöövat, seda ma küll ei oska veel öelda.

Kuidas olete ettepanekud soomlastele ja lätlastele teinud?

Me oleme pakkunud algusest peale välja nii, et see võiks olla proportsionaalselt gaas kasutamise hulgale. Soome puhul on see erisus, et kuna nemad kasutavad rohkem kui Balticconnectorist läbi läheb, siis nende osa ei saa olla kuidagi suurem, kui palju Balticconnectorist läbi läheb. See on põhimõte. Aga üldiselt vastavalt sellele, kuidas keegi riik seda gaasi saab.

Balticconnectori ühendus Soome, kui palju sealt on võimalik üldse gaasi liigutada Paldiskist Soome?

Balticconnectori läbilaskevõime on umbes 20 teravatti aastas. Aga siin tuleb arvestada, et talvel on tarbimine suurem, suvel väiksem, see päris keskmine ei anna õiget pilti. Soome tarbimine on minu mälu järgi kas 27 või 28 teravatti.