Kui järgmisel aastal näeb riigi eelarvestrateegia teede investeeringuteks ette veidi üle 190 miljoni euro, siis 2024. aastal jääb sellest alles vaid 84 miljonit ja 2025. aastal veel paarkümmend miljonit vähem. Seega on kriitilised aastad just 2024 ja 2025.

Eesmärgist ehitada Tallinnast väljuvas kolmes suunas välja 2+2 või 2+1 maanteed jääb praeguse seisuga puudu 320 kilomeetrit. Töös on 180 kilomeetri projekteerimine ja muud ettevalmistused.

"Meie teeme tegelikult oma teeplaane, ehitusplaane väga pikalt ette. Me oleme ka enda ameti sees kokku leppinud, et meie oleme igal juhul valmis need projektid, mis puudutavad näiteks põhimaanteid, poliitikutele või erakondadele ette andma ja ütlema, et meie oleme valmis, teie leidke raha," kommenteeris transpordiameti peadirektor Kaido Padar.

Majandusministri sõnul on tõesti Euroopa võtnud rohesuuna, mis tähendab, et raudtee on maanteetranspordi ees eelistatud seisus. Arvestades Eesti teede-ehituse tempot ja tulevate aastate projekte, suudame Aasa sõnul selleks eelarveperioodiks Euroopa Liidust ette nähtud 156 miljonit eurot ära kulutada pooleteise aastaga. Sealt edasi peab Eesti leidma ise vahendid. Aasa hinnangul peaks see tulema laenurahast.

"Sellel eelarveperioodil on Euroopa Liidust 156 miljonit ja tõesti Euroopa suund on sinna, et kindlasti rohkem toetada selliseid transpordiliike, mis panustavad rohkem rohelisse tulevikku. Ehk et kindlasti raudteetransport on järgnevatel perioodidel Euroopa Liidu poolt rohkem soositud," kinnitas majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Praeguste plaanide järgi aastaks 2030 valmiv Rail Baltic on seega justnimelt eelisseisus.

"See tähendab seda, et me tegelikult saame oma rahastuse. Praegu on tõepoolest nii, et Euroopa ühendamise rahastusest (CEF) antakse üle 70 protsendi justnimelt raudteeprojektidele, just nende rohe-eesmärkide saavutamiseks. Ülejäänud 30 protsenti jaguneb siis kõige muu vahel - maanteed, meri, taevas. Selles mõttes meie loodame oma osa kätte saada," ütles Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg.

Grünbergi sõnul on hetkel üsna suur kindlus, et aastaks 2026 saab Rail Baltic investeeringuteks umbes 1,2 miljardit eurot, edasi tuleb aasta-aastalt uued taotlused esitada, kuid eeldatavasti ei jäeta projekti nii lõpu lähedal enam pooleli.