Ootamatuid kulutusi on riigile tänavu palju. Ligi 600 miljonit eurot lähiaastatel julgeolekule, lisaks kulutused LNG-terminalile ja sõjapõgenike abistamiseks. Veel takka ka ehitushindade kiire tõus.

Siiski kinnitas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus möödunud nädalal, et kärpeid praegustes oludes ja eelarves valitsus ei planeeri.

Selle põhimõttega nõustub ka sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets. "Pigem tuleb kriisides rohkem raha juurde panna. Kriisidest ei ole võimalik ennast välja kärpida," sõnas ta.

Siiski peaks Läänemetsa sõnul üle vaatama kulutused taristule. "Võib olla mõni suurem ristmik või suurem lõik ei ole täna nii oluline, aga regionaalsed lahendused, mis tõesti inimeste elukvaliteeti mõjutavad või ligipääsu, siis need tuleks tagada," rääkis Läänemets.

Sarnaseid mõttekäike jagab ka Tartu Ülikooli Johan Skytte instituudi juhataja ja Eesti 200 poliitik Kristiina Tõnnisson. Tuues näiteks Tartu põhjapoolne ümbersõit ja Tiksoja sild, ütles Tõnnisson, et eelistaks kärpeid Tallinnas, kuid saab aru taristuprojektide edasi lükkamise vajadusest.

"Kui minu käest tartlasena küsida, et kas see või mõni Tallinna ümbersõit. Siis ma ütlen, et Tallinna ümbersõite on piisavalt tehtud, teeme nüüd ühe Tartusse ka. Kui ma vaatan riigi tasemel, siis see on just selline näide, kus ma ütleks – mõtleme, kas seda on praegusel hetkel vaja. Või võtaks veel suuremalt – kas Rail Balticut praegusel kujul on vaja edasi pushida," rääkis Tõnnisson.

EKRE esimees Martin Helme märkis, et riigil on ka tulusid rohkem laekunud. "Ainuüksi CO2 kvoodi müügist on meil 300 miljonit eurot ülelaekumist sellel aastal, võrreldes sellega, mis eelarves on kirjas. Käibemaksu ülelaekumist ma ei oska praegu hinnata, aga ma pakun see on kusagil veerand miljardit eurot. 200-300 miljonit eurot võib olla. Sellega saab juba väga palju ootamatuid kulusid katta," rääkis ta.

Siiski muretseb Helme, et kriisi ettekäändel tehakse kulutusi heldelt. "LNG ujuvterminali asemel meil on oluliselt lihtsam ja odavam teha maismaa terminal, milleks on tegelikult ettevalmistused ammu olemas," rääkis ta. Helme ei pooldaks ka päikesepaneelide liitumistasude katmist.

Isamaalane Aivar Kokk hoiatas, et taristu kärpeid ei saa kergekäeliselt teha.

"Kindlasti on see kahe teraga mõõk. Kui me kõik teedeehituse seisma paneme, siis selle valdkonna ettevõtjad jäävad tööta ja riigil jääb ka maksudes saamata," sõnas Kokk.

Kui Läänemets viitas, et praegune olukord tõendab, et õhuke riik ei pea kriisides vastu, toob Kokk kärpekohana esile just avaliku sektori.

"Alati tuuakse näiteks õpetajad pääste ja politsei – ei. Me keegi ei ole mõelnud, et politseid või tervishoidu peaks kokku hoidma. Kui meil on Eestis 650 000 maksumaksjat ja nendest 150 000 on maksumaksja palgal, siis see number on kindlasti liiga suur," rääkis Kokk.