Kõik, kes ehitavad, ehitavad kallimalt kui varem ja keskmine kallinemine on praegu kuskil 20 kuni 30 protsenti võrreldes linnaeelarves kavandatuga, ütles Novikov.

"Sisuliselt peavad omavalitsused praegu vastama küsimusele, et kas tõmmata maha iga viies investeering või leida lisaraha," ütles abilinnapea.

Novikovi sõnul tuleb otsused, millised ehitusinvesteeringud edasi lükata või ära jätta, teha suveks.

"Praegu me saame esimese tunnetuse, et olukord on keeruline nii rahalises mõttes, kus kõik hanked, kõik projekteerimised lähevad kallimaks, kui ka ajalises mõttes, sest kõige hullem on see, et isegi need ehitused, mis käivad, neil on tarneraskused, tööjõuraskused," rääkis Novikov.

Lisaks mõnda aega kestnud ehitushindade kallinemise tekitas Venemaa sissetung Ukrainasse ja Venemaale kehtestatud sanktsioonid Eesti ehitusturul nii tööjõu kui ka materjalide puuduse, mis annab hinnatõusule veelgi hoogu.

Novikovi sõnul tähendab see kõik, et lisaks investeeringute mahakriipsutamisele pikenevad ka tähtajad.

"See paratamatult tähendab, et need ajaraamid, millesse üks või teine ehitusleping pidi mahtuma, need enam nii kindlad ei ole. Ei aita siin sanktsioon, ei aita siin midagi, see on lihtsalt objektiivne olukord kõikjal Eestis," lausus ta.

Novikov tõi näiteks, et edasi peab lükkama mõne lasteaia valmimise tähtaega.

"Nii mõnegi lasteaia puhul on indikatsioonid, et tähtajad lükkuvad edasi, mis tähendab, et manööverpind, millel pragu lasteaed asub, peab olema kauem manööverpind. Eks neid asju jooksvalt laekub. Suure tõenäosusega praktiliselt kõik objektid hakkavad venima," ütles abilinnapea.

Tallinn on küll suurim ehitaja Eesti omavalitsuste seas, kuid suur hinnatõus ei puuduta valusalt ainult neid. Näiteks Tartu abilinnapea Gea Kangilaski ütles ERR-ile, et 2027. aastal uksed avama pidanud SüKu valmimine lükkub 2029. aastasse ning ehitushind võib tõusta 60 miljonilt pea 100 miljoni euroni.

Objektidest tuleb hakata loobuma

Novikov märkis, et Tallinna linnavalitsus plaanib lähiajal investeeringute nimekirja, nii lühi- kui pikaajalise, ette võtta ja otsuseid hakata tegema.

"Linnavalitsusega arutame lähiajal nii eelarvestrateegiat, sest see on pikk vaade, kui ka jooksva aasta investeeringuid ja siis tuleb paratamatult langetada neid otsuseid. Paralleelselt tuleb vaadata teist poolt, ka tulupool on kasvanud, sest palgad on inimestel kasvanud, kuid see korrelatsioon ei ole paraku üks-ühele," rääkis abilinnapea.

Novikovi sõnul on praegu juba mõeldud mõne investeeringu edasilükkamisele, kuid ta ei soovinud enne linnavalitsuse otsust ühtki konkreetset objekti nimetada.

"Ei tahaks neid ükshaaval avalikustada, sest see on seotud erinevate emotsioonidega. Kui on kokku lepitud, siis me anname teada. Osa selliseid objekte selgub ka siis, kui on saadud kätte ka mõne hanke tulemused, sest igal objektil on nii-öelda taluvuspiir, milleni ta võib kallimaks minna. Kohati sellised objektid selguvad siis, kui on selged hangete pakkumiste tulemused, kohati tuleb teha poliitilisi valikud," lausus Novikov.

Novikovi sõnul pole võimatu ka, et investeeringute rahastamiseks mõeldakse lisaeelarvele. "Enne kui otsustada, tulebki vaadata tervikut ja öelda piltlikult, et täna me ei osta kaks bussi, vaid ostame ühe, aga selle eest remondime endiselt kaks lasteaeda," nentis ta.

Novikovi sõnul puudutab ehitusmaterjalide hindade kallinemine tugevalt ka tee-ehitust, kuid ühtki otsust, kas või millistest teede investeeringutest loobuda, pole tehtud.

"Kui arvestada, et teedeehituses, eriti sildade ehitamisel, on metallikomponent väga suur, siis on need objektid kõige suurema löögi all täna," märkis abilinnapea.