Mis on oluline 7. aprillil kell 23.00:

- Kõik märgid näitavad, et Venemaa on juba alustanud suuremat pealetungi Ida-Ukrainas, tõdes BBC ajakirjanik;

- NATO partnerriigina alliansi välisministrite kohtumisele saabunud Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et tema peamine soov on saada rohkem relvaabi;

- Peskov: Venemaa väed on Ukrainas kandnud märkimisväärseid kaotusi;

- Luhanski kuberner: oblastis on kõik haiglad hävinud; 

- Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus oma öises pöördumises maailma riikide liidreid tugevdama sanktsioone Venemaale ning hoiatas, et suutmatus seda teha annab Venemaale loa jätkata rünnakuid Ukrainas;

- USA kaitseministeeriumi teatel on Venemaa nüüdseks lõpetanud oma vägede väljaviimise Kiievi ja Tšernihivi oblastist;

- Vene presidendi Vladimir Putini otsus suunata oma pealetungi raskuskese Ukraina idaossa võib pikendada sõda kauemaks kui keegi seda soovib, ütles Pentagoni ametnik;

- Briti ametnikud tunnistasid väljaandele The Times, et Ukraina võib Venemaa murda, kui saab selleks sobivat relvastust;

- Briti ametnike sõnul saadab Ühendkuningriik Ukrainale soomukeid;

- Vene relvajõud püüavad taastada Ukrainas kaotusi kandnud üksuste võitlusvõimet ning leida uusi sõjaväelasi hukkunute asemele, teatas Ukraina kaitsejõudude peastaap neljapäeva hommikul;

- Venemaa Pihkva oblastis keeldus umbes 60 sõjaväelast osalemast Ukrainas toimuvas sõjas, teatas meedia.

Venemaa suurema pealetungi algusest annavad märku läände suunduvate põgenike autokolonnid, inimestest tühjaks jäänud tänavad Donbassi asulates ning üha valjenevast suurtükikõminast, kirjutas BBC korrespondent.

Vene väed kontrollivad nüüdseks juba 90 protsenti Luhanski oblasti territooriumist ning rohkem kui poolt Donetski oblastist. Venemaa rünnaku vastas seisavad Ukraina kõige kogenumad väeüksused, mis on samas piirkonnas sõdinud juba alates 2014. aastast.

Lääne ametnike hinnangul tegutsevad Donbassis Ukraina kõige parema väljaõppe ja varustusega üksused. Aga kuna Venemaa tungib korraga peale nii põhjast, idast kui lõunast võivad need üksused peagi piiramisrõngasse sattuda.

Samas rajavad Ukraina üksused uusi kindlustusi ning BBC ajakirjanike liikumisel itta oli näha, kuidas kaevatakse uusi kaevikuid ja kaitsepositsioone.

See võib küll olla 21. sajandi sõda, kuid kohati tundub see rohkem olevat Esimese maailmasõja moodi, tõdes ajakirjanik.

Kui BBC korrespondent liikus Ukraina poolt lähemale rindejoonele Luhanski oblastis, oli kuulda aina valjenevat suurtükikõminat, mida saatsid väiksemate relvade tekitatud helid.

Kuberner: Luhanski oblastis on kõik haiglad hävinud

Ida-Ukrainas asuva Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul on Vene väed hävitanud oblastis kõik meditsiiniasutused ja haiglad.

"Täiemahulise sõja algusest on meie oblastis pommitatud igat meditsiiniasutust," kirjutas Haidai sotsiaalmeedias ja postitas fotosid kahjustada saanud Rubižne haiglast, mis oli tema sõnul uus ja täis kõrgetasemelist varustust.

Haidai süüdistas haigla peaarsti riigireetmises, kuna ta nõustus Venemaa väitega, et haigla hävitamise taga olid Ukraina väed.

Kuleba: mul on kolm soovi – relvad, relvad, relvad

NATO partnerriigina alliansi välisministrite kohtumisele saabunud Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et tema peamine soov on saada rohkem relvaabi.

"Ma tulin täna siia, et arutada kolme kõige tähtsamat asja: relvad, relvad ja relvad," kirjutas Kuleba Twitteris. "Ukraina kõige pakilisemad vajadused – jätkusuutlikud tarned ning pikem perspektiiviga lahendused aitavad meil vastu pidada," lisas minister.

Met with Secretary General @jensstoltenberg at NATO HQ in Brussels. I came here today to discuss three most important things: weapons, weapons, and weapons. Ukraine's urgent needs, the sustainability of supplies, and long-term solutions which will help Ukraine to prevail. pic.twitter.com/247GdqdPwj

— Dmytro Kuleba (@DmytroKuleba) April 7, 2022

Kuleba sõnul on Ukraina kindel, et parim viis Venemaa alistamiseks on anda Ukrainale rohkem sõjalist abi.

Enne kohtumist ajakirjanikega rääkinud Kuleba ütles, et võitlemine ilma lääne relvaabita tähendab rohkem hukkunud ukrainlasi.

Luhanski kuberner: Vene väed ründasid evakuatsiooniks vajalikku raudteeviadukti

Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul pommitasid Vene väed neljapäeval Barvinkove lähistel raudteeviadukti, tõkestades sellega tsiviielanike evakuatsioonitee Ida-Ukrainast välja.

Haidai nimetas seda raudteeliini ainsaks Ukraina kontrolli all olevaks raudteeväljapääsuks Slovjanskist, Kramatorskist ja Lõmanist. "Kümnete tuhandete meie kodanike elu tee praegu."

Haidai ütles, et kolm evakuatsioonirongi olid Donetski oblastis Slovjanskis ja Kramatorskis ajutiselt blokeeritud.

"Me ootame pommitamise lõppu. Inimesed on seni jaamas, kuni olukord selgineb," sõnas ta.

Ukraina võimud teatasid, et Ukraina idaosas käib äge pommitamine ning hoiatasid, et Vene väed võivad alustada seal suuremat rünnakut.

Peskov: Venemaa väed on Ukrainas kandnud märkimisväärseid kaotusi

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov tunnistas neljapäeval, et Venemaa väed on Ukrainas kandnud märkimisväärseid kaotusi. 

"Meil on olnud märkimisväärsed kaotused ja see on meie jaoks tohutu tragöödia," ütles Peskov. 

Peskovi sõnul oli Venemaa taganemine Põhja-Ukrainast "hea tahte märk", mis oli seotud käimasolevate Ukraina ja Venemaa vaheliste läbirääkimistega. 

Harkivis sai neljapäeval pommitamises surma vähemalt üks inimene

Harkivi kuberneri Oleh Sõnehubovi sõnul sai neljapäeval linnas pommitamises surma vähemalt üks ja vigastada 14 inimest.

Ukraina armee teatas varem, et Vene väed pommitavad linna suurtükkide ja rakettidega.

Sõnehubov on süüdistanud Vene vägesid tsiviiltaristu pommitamises. Venemaa on seda eitanud.

Venemaa kaitseministeeriumi väitel kasutasid Vene väed rakette, et hävitada neli kütusehoidlat Mõkolajivis, Harkivis, Zaporižžjas ja Tšutšivis.

Dnipro linnapea kutsus inimesi üles linnast lahkuma

Kesk-Ukrainas asuva Dnipro linnapea ütles neljapäeval, et naised, lapsed peaksid linnast lahkuma. 

"Kõik, kes pole otseselt seotud kriitilise infrastruktuuriga, peaksid lahkuma turvalisematesse kohtadesse riigi lääneosas, arvestades olukorda Donbassis," teatas linnapea. 

Ukraina: Venemaa proovib Butša sündmustelt tähelepanu kõrvale juhtida

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul esitas Ukraina kolmapäeval rahulepingu ettepaneku, kuid see kaldub kõrvale eelnevalt kokku lepitud ettepanekutest. 

"Vaatamata kõikidele provokatsioonidele jätkab Venemaa delegatsioon läbirääkimisprotsessi, nõudes lepingu täitmist, mis kirjeldab selgelt meie seisukohti ja nõudmisi," väitis Lavrov. 

Ukraina delegatsiooni liige Mõhhailo Podoljak lükkas ümber Lavrovi kommentaarid, et Kiiev esitas Venemaale ettepanekud, mis kaldusid kõrvale varem kokku lepitud ettepanekutest. 

"Moskva tahtis juhtida tähelepanu kõrvale, mis on seotud sündmustega Butša linnas," ütles Podoljak. 

Zelenski: sanktsioonide nõrkus annab Venemaale loa rünnata

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus oma öises pöördumises, mis avaldati Facebookis, maailma riikide liidreid tugevdama sanktsioone Venemaale ning hoiatas, et suutmatus seda teha annab Venemaale loa jätkata rünnakuid Ukrainas.

"Täna avalikustasid lääneriigid Venemaa vastu uue sanktsioonide paketi," ütles Zelenski. "See pakett paistab võimas, aga see ei ole piisav," lisas ta. "Seda saab vaevalt pidada proportsionaalseks selle kurjusega, mida maailm nägi Butšas, selle kurjusega, mis jätkub Mariupolis, Harkivi tulistamisega, Venemaa katsetega käivitada Donbassis uus verine pealetung," loetles Ukraina president.

Zelenski ütles, et Ukraina kutsub üles kehtestama Vene pangandussüsteemile täielik blokaad ning demokraatlikku maailma keelduma Vene naftast.

Ukraina president pöördus ka lääneriikide liidrite poole, kes tema sõnul ei ole veel leidnud üles oma selgroogu Venemaale vastu seismiseks.

"Mõned poliitikud ei suuda siiani otsustada, kuidas piirata naftakaubandusest dollarite ja eurode voogu Venemaale, et mitte seada ohtu oma majandust," rääkis Zelenski. "Embargo Vene naftatarnetele tuleb nagunii. Viis selle tegemiseks leitakse. Ainuke küsimus on, kui palju Vene sõjaväel on aega tappa Ukraina mehi ja naisi seni, kuni teie, mõned poliitikud – ja me teame teid – suudate leida üles oma otsusekindluse," rääkis ta.

Ukraina hinnang Vene armee kaotustele

Ukraina peastaabi hinnang Vene armee kaotustele neljapäeva seisuga:

18 900 sõjaväelast;

698 tanki;

1891 jalaväe lahingumasinat;

150 lennukit;

135 kopterit.

Venemaa ise on kaotuste kohta andmeid avaldanud vaid kahel korral. Ka Ukraina ise regulaarselt oma kaotuste kohta teavet ei avalda.

Kiiev: neljapäevaks on kokku lepitud 10 humanitaarkoridori

Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk ütles, et neljapäevaks on kokku lepitud 10 humanitaarkoridori.

Vereštšuki sõnul on Mariupolist Zaporižžjasse üks koridor mõeldud erasõidukite jaoks, vahendas CNN. 

Vereštšuki sõnul evakueeriti kolmapäeval humanitaarkoridoride kaudu 4892 inimest. 

Pentagon: Venemaa on lõpetanud oma vägede väljaviimise Kiievi ja Tšernihivi oblastist

USA kaitseministeeriumi teatel on Venemaa nüüdseks lõpetanud oma vägede väljaviimise Kiievi ja Tšernihivi oblastist.

"Kiievi ja Tšernihivi lähistel asunud Vene üksused on lahkunud Valgevenesse ja Venemaale, et ümber formeeruda ja saada tugevdust," ütles Pentagoni esindaja kolmapäeval ajakirjanikele.

"Me ei näe enam Vene üksuse Kiievi või Tšernhivi ümbruses," lisas pressiesindaja John Kirby hiljem ning rõhutas, et Vene president Vladimir Putin ei ole saavutanud midagi oma strateegilistest eesmärkidest.

"Ta on tegelikult saanud oma kontrolli alla ainult väiksemaid keskusi…. Nad ei ole suutnud vallutada Harkivit," lisas Kirby.

Pentagoni hinnang tuli mõni päev pärast seda, kui Venemaa oli teatanud, et keskendub nüüd Ukraina idaosas asuvale Donbassi regioonile.

Pentagoni kõrgem ametnik, kes soovis jääda anonüümseks, rääkis, et Venemaa võib hiljem uuesti Kiievi peale suunduda ning see, kas taganenud üksused naasevad, on seni selgusetu.

Mõttekoja Institute for the Study of War hinnangul ei suuda Kiievi alt taganenud Vene üksused mõnda aega siiski oma võitlusvõimet taastada. Siiski jääb 130 Vene pataljonist, mis rünnaku alguses Ukrainasse saadeti, 80 selle territooriumile.

Uudisteagentuuri Associated Press (AP) andmeil, mis tuginevad USA kaitseministeeriumi ametniku hinnangul, viis Venemaa Kiievi ümbrusest ära vähemalt 24 000 sõjaväelast.

USA: sõda võib kesta kauem kui keegi sooviks

Putini otsus suunata oma pealetungi raskuskese Ukraina idaossa võib pikendada sõda kauemaks kui keegi seda soovib, ütles üks Pentagoni ametnik.

"Tõsiasi, et Putin keskendub väiksemale alale näitab kindlasti võimalust, et vägivalt jätkub ning võib selles Ukraina osas isegi intensiivsemaks muutuda," rääkis ametnik. "Seda seetõttu, et me usume täielikult, et ukrainlased jätkavad võitlus selles piirkonnas, mis kuulub neile ja mille eest nad on kaheksa aastat võidelnud," lisas ta.

Valge Maja esindaja ütles kolmapäeval peetud briifingul, et USA administratsioon ei oska öelda, kui kaua Venemaa invasioon võib veel kesta.

Ühendkuningriik saadab Ukrainale soomukeid

Briti sõjaväejuhid koostavad plaane soomukite saatmiseks Ukrainale, teatas väljaanne The Times neljapäeval.

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumis on kaalumisel patrullsoomuki Mastif ning luure- ja patrullsõiduki Jackal saatmine, märkis Times ning lisas, et nende kasutamine peaks aitama Ukraina vägesid Vene üksuste tagasi löömisel.

The Times lisas, et Briti ametnike hinnangul on järgmised kolm nädalat sõja saatuse suhtes otsustavad ning relvasaadetised peaksid aitama Ukrainal vastu pidada.

Kui Suurbritannia soomukeid Ukrainale annab, siis need saadetakse esmalt mõnda naaberriiki, kus Briti sõjaväelased saavad ukrainlased välja õpetada. Esmalt võetakse aga soomukitelt maha salajane varustus.

The Times'iga vestelnud allika sõnul otsustatakse lähipäevil ka täiendav relva-abi Ukrainale, sealhulgas tanki- ja õhutõrjerakettide saatmine.

"Järgmised kolm nädalat saavad olema kriitilised. (Ukrainalsed) on osaliselt juba võitnud. Nad on Vene armee välja kurnanud, tõrjunud okupeerimiskatsed ja saatnud Putini isolatsiooni. Kas nad suudavad Vene sõjaväe tagasi lüüa? Kas nad suudavad Vene armee murda? Võimalik. Sõltub sellest, millist abi me neile saame anda," rääkis ametnik.

Teated Ühendkuningriigi täiendavast abist tulid ajal, kui Tšehhi teatas esimese NATO riigina, et on saatnud Ukrainasse tanke T-72 ning jalaväe lahingumasinaid BVP-1.

Ehkki mõningatel andmetel on Venemaa juba alustanud suuremat pealetungi Ida-Ukrainas, märgib The Times, et seni ei ole Venemaa hakanud oma üksusi massiliselt Donbassi regiooni viima ning eeldatavasti võtab kolm kuni neli nädalat, kuni Venemaa suudab oma üksused suuremaks rünnakuks uuesti valmis panna. Vene relvajõududest on 29 pataljoni taktikalist gruppi, millest igaühes on umbes tuhat meest, lahinguvõimetud, selgub lääne hinnangutest.

Üks Timesiga rääkinud allikas tõdes, et ehkki Venemaa ei suuda praegu alustada suurt pealetungi Ida-Ukrainas, püüavad nad pressida seal, kus suudavad. Kuni Venemaa ei ole kohale toonud suuremaid üksusi, ei suuda nad märkimisväärset edu seal saavutada, lisas ta.

Briti ametnikud: Ukraina võib Venemaa murda

Ukraina relvajõud suudavad Vene üksuste pealetungi tagasi lüüa või isegi Venemaa "murda", ui lääneriigid talle selleks piisavalt võimekat relvastust annavad, rääkisid Briti valitsuse ametnikud The Times'ile.

Anonüümsust palunud allikate hinnangul on nii Briti kui ka Ukraina sõjaväe juhtkondade meeleolu muutunud positiivsemaks ning valitsusringkondades usutakse, et Vene relvajõud on kurnatud ning ei ole suutelised Ukraina territooriumi pikemalt oma käes hoidma.

Ukraina sooviks NATO riikidelt sõjalennukeid, tanke, soomukeid, kaugmaasuurtükke, laevatõrje rakette ning õhutõrjesüsteeme.

Mõttekoja Chatham House teadur Keir Giles rääkis, et sõja muutumisel vajab Ukraina rohkem relvasüsteeme, mis suudaksid tabada kaugemal Vene üksuste tagalas asuvaid sihtmärke ning tõrjuda asulatele tehtavaid kaugmaalööke.

"Praegu on avalikustatud relvatarned olnud sellised, mis aitavad Ukrainal ära hoida kaotust sõjas ning korraldada kaitseoperatsioone," rääkis Giles. "Aga sõja uus faas, kus Venemaa on mitmes piirkonnas kaitses ja mida Ukraina peab ära kasutama, nõuab seda, et Ukrainale saadetaks nüüd teistsugust relvastust," lisas ta.

The Times viitas ekspertidele, kelle sõnul oleks Ukrainal vaja kaitsepositsioonile asunud Vene vägede vastu kaugmaa suurttükke. Samuti vajaks Ukraina droone, millega rünnata soomukeid kohtades, kus need on kõige kaitsetumad. USA-s valmistatud droonid Switchblade suudavad rünnata tanke ja suurtükipositsioone umbes 40 kilomeetri kauguselt, need on kergesti liigutatavad ja lihtsalt kasutatavad, kirjeldas Times.

Briti allikate sõnul on ka Tšehhi saadetavad kümme tanki olulised vasturünnakute korraldamiseks.

Ühendkuningriigi eruohvitser ja praegune kaitseanalüütik Nicholas Drummond selgitas The Times'ile, et kui ukrainlased tahavad territooriume tagasi võita, peavad nad suutma Vene positsioone rünnata. Selleks olevat eriti sobiv jalaväesoomuk Warrior, kuna sel on tugev käise ja 30-millimeetrine suurtükk ning see suudab vedada jalaväelasi. Briti kaitseministeerium kaalub siiski soomukite Mastif või Jackal saatmist, tõdes The Times.

Drummondi sõnul saab siiski ka Jackalile monteerida tankitõrje rakettide laskeseadeldise ning mõlemad soomukid sobivad jalaväe edasi toimetamiseks, ehkki need ei ole kohased lahingu pidamiseks.

Ukraina: Venemaa püüab leida uusi sõdureid

Vene relvajõud püüavad taastada Ukrainas kaotusi kandnud üksuste võitlusvõimet ning leida uusi sõjaväelasi hukkunute asemele, teatas Ukraina kaitsejõudude peastaap neljapäeva hommikul.

Mõned Ukrainast välja viidud üksused on paigutatud telklinnakutesse Venemaa piirialadel.

Samas keelduvad paljud sõjaväelased osalemast edasistes lahingutes, teatas Ukraina. Vene üksuste isikkoosseisu moraalne ja psühholoogiline seisund on madal ning kaldub halvenema, lisati samas.

Vene relvajõudude juhatus otsib võimalusi, kuidas täiendada kaotusi kandnud üksuste isikkoosseisu. Venemaa sõjaväekomissarid on aktiveerinud tööd viimase kümne aasta jooksul teenistusest lahkunud sõjaväelastega, kelle sõjaväeline eriala on kas autojuht, mehaanik, luuraja või nooremkomandör. Sõjaväkke kutsumise ametlik põhjus on kolme kuu jooksul toimuv õppekogunemine, et täiendada sõjalist väljaõpet.

Samuti tehakse Moldaavia separatistliku Transnistria vabariigi territooriumil, kus paiknevad Vene väed, agitatsioonitööd Venemaa kodakondsusega elanikkonna hulgas, märkis Ukraina peastaap.

Meedia: Pihkvas keeldus 60 Vene sõjaväelast Ukraina sõtta minemast

Venemaa Pihkva oblastis keeldus umbes 60 sõjaväelast osalemast Ukrainas toimuvas sõjas, vahendas Briti rahvusringhääling BBC.

Ajaleht "Pskovskaja gubernija" teatas oma allikatele viidates, et sõttaminekust keeldunud sõjaväelased olid saadetud sõja esimestel päevadel Valgevenesse ning sealt toodud tagasi Pihkvasse. Praegu plaanitakse enamus neist vallandada, mõnesid ähvardab aga ka kriminaalasi. Kohale on saabunud Vene kaitseministeeriumi komisjon.

BBC teatel pole tegemist esmakordse juhtumiga. Sõtta on keeldunud minemast ka Vene rahvuskaardiKrasnojarski kari üksuse liikmed, politsei eriüksuse OMON võitlejad Hakassiast ning Kaliningradis teeninud lepingulised sõjaväelased.

Sõjaväeteenistuse teemadega tegelev jurist Maksim Grebenjuk ütles väljaandele MediaZona, et ühes Venemaa regioonis olevat isegi üle 500 sõjaväelase keeldunud Ukrainasse sõdima sõitmast.