Kaitsevägi: Pihkva dessantdiviisi võitlusvõime taastamine võtab kaks aastat
Kaitseväe hinnangul võtab Eesti piiri lähistel Pihkvas asuva Vene õhudessantdiviisi võitlusvõime taastamine vähemalt kaks aastat. Diviisi üksused on kandnud Ukraina agressioonis raskeid kaotusi.
"Venemaa relvajõud on koondanud Ukrainasse üksuseid kõikjalt Venemaalt, sealhulgas Lääne sõjaväeringkonnast Eesti ja Soome piiri tagant. Muuhulgas rakendati sõjategevuses Pihkvas asuva 76. ründedessantvägede diviisi allüksuseid, mis kandsid Ukraina eduka kaitsetegevuse tulemusel Kiievi suunal tugevaid kaotusi," ütles kaitseväe peastaabi pressiesindaja Taavi Karotamm kolmapäeval ERR-ile.
Karotamme sõnul on Pihkvast ära viidud enamus üksuste ründevõimest, sealhulgas isikkoosseisust ja tehnikast. "Märkimisväärne hulk üksuste liikmeid on saanud kas vigastada või on tehtud Ukraina kaitsjate poolt kahjutuks," lisas ta.
Pihkva diviisi ründevõimekuse taastamine oleneb sõja edasisest kulgemisest ja Vene vägede kantavatest kahjudest, selgitas kaitseväe esindaja.
"Küll aga võtab ainuüksi isikkoosseisu ja üksuste välja õpetamine üle aasta. Paralleelselt on vaja taastada üksuste varustatus, mis sõltub sõjatööstuse võimekusest ning komponentide saadavusest. Täpset [ründe]võime taastamise aega on raske ennustada, küll aga võib hinnata, et lähima kahe aasta jooksul ei ole üksused täielikult võitlusvõimelised," tõdes Karotamm.
Pihkvas diviis on vanim järjepidevalt tegutsenud Vene õhudessantdiviis, mille eelkäija moodustati juba 1939. aastal. Diviisi peetakse üheks Vene relvajõudude eliitüksuseks, mis on sõdinud mõlemas Tšetšeenia sõjas ning osalenud rünnakus Gruusiale ning Vene sõjalistes operatsioonides Süürias. Samuti osalesid Pihkva dessantväelased enne Nõukogude Liidu lagunemist Bakuu ja Vilniuse meeleavalduste verises mahasurumises 1990. aasta jaanuaris ning Mägi-Karabahhi esimeses sõjas.
Pihkva dessantdiviisi üksused võtsid osa ka Ukrainale kuuluva Krimmi annekteerimisest 2014. aastal ning lahingutest Donbassis.
Diviisi koosseisu kuulub kolm õhudessantpolku, üks suurtükipolk, õhukaitsepolk, tankipataljon ning veel rida väiksemaid toetusüksusi.
Vikipeedia andmeil asub diviisi üks õppekeskus Petseris, millel on otsene side Eestiga – paljud sealsed ohvitserid on teeninud enne Eestis, tunnevad hästi Eesti olusid ja on säilitanud Eestiga tihedad sidemed.
Toimetaja: Mait Ots
