Rahandusministeeriumi hinnangul on suurim mõju hinnangulisele SKP-le Venemaa sissetungil Ukrainasse.

Prognoosi eelduste järgi kujuneb 2022. aasta SKP kokku nelja protsendipunkti võrra madalamaks võrreldes sõja mittepuhkemise stsenaariumiga. Lisandväärtuse loomist majanduses takistavad nii ekspordi- kui impordipiirangud, samuti väiksem tarbimis- ja investeerimisjulgus, toormehindade tõus ja ebakindluse suurenemine. Langusele aastases võrdluses aitab kaasa ka 2021. aasta viimase kvartali väga kiire majanduskasv, mis oli põhjustatud ühekordsetest teguritest, märkis ministeerium.

"Seal on mitmed tegurid, mis eelkõige tulevad Venemaa algatud sõja mõjude kandumisest Eestisse. /.../ Me eeldame, et eksporditegevus Venemaa, Valgevene ja mingil määral ka Ukraina suunas peatub kõikidel lääneriikidel. See toob umbes kaks protsendipunkti sellest langusest /.../ Kartus, et tooret ei saa, pluss ka otsesed raskused mõne kauba kättesaamisel, need me oleme hinnanud samuti umbes kaheprotsendipunkilise, pisut rohkema mõjuna sisse," selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe "Aktuaalses kaameras".

Väike majanduskasv taastub rahandusministeeriumi 2023. aastal, mil on oodata 1,2 protsendi suurust tõusu, kuid see jääb varem arvatust madalamaks. Kuivõrd hinnakasv on kiire olnud, on SKP nominaalmaht on aastal 2022 siiski ligikaudu 0,4 miljardit eurot eelmisel suvel prognoositust suurem.

Hinnad kerkivad üle 12 protsendi

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvavad tarbijahinnad kasvavad 2022. aastal prognoosi järgi 12,7 protsenti, mis toob kaasa reaalsissetulekute ja eratarbimise vähenemise. See on mõnevõrra julgem hinnang, kui pankade prognoosides.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et kiire hinnatõus on pea täielikult imporditud ehk tuleneb välisteguritest – peaasjalikult energiahindade kasvust, ent ka importtoidu kallinemisest.

Ehkki tänavu on inflatsioon väga kiire, jääb see prognoosi järgi ajutiseks – järgmisel aastal taandub hinnakasv 2,1 protsendile, märkis rahandusministeerium.

"Hinnatõususurved võiksid ettevaadates leeveneda toormeturgudel ehk me näeme sellist väikest inflatsiooni järgmisel aastal, aga mitte hinnalangust," ütles Lättemäe.

Oluliselt ülespoole korrigeeris ministeerum tööpuudust, mis eelmise prognoosi järgi jäi neljaks aastaks viie protsendi juurde.

"Seitsme-kaheksa protsendi kanti sõltuvalt, kas me vaatame seda või järgmist aastat. /.../ Me siiski kardame, et põgenike hulk on piisavalt suur, me ei tea täpselt nende oskusi, võib juhtuda ka see, et põgenikse seas läheb tööpuudus esimestel kuudel, esimesel aastal võrdlemisi suureks," selgitas Lättemäe.

Selle aasta struktuurseks eelarvepositsiooniks kujuneb kevadprognoosi järgi -3,1 protsenti SKP-st. Prognoosiperioodi lõpuks ehk 2026. aastaks peaks struktuurne positsioon jõudma -2 protsendini. Sel ja lähiaastatel mõjutavad kulude taset muuhulgas kõrgemad kaitsekulutused.

"Käesoleva ja järgnevate aastate eelarve peab keskenduma eelkõige Venemaa alustatud sõja mõjude leevendamisele. Riigirahanduse vaatest ei ole kuskile kadunud vajadus kasutada iga eurot nii, et sellest riigi jaoks kõige suurem tulu tõuseks, aga Euroopas puhkenud sõja tagajärgedega seotult vältimatult lisandunud kulutused tähendavad, et  jõuame uuesti selleni, et kulud ja tulud on tasakaalus aeglasemalt, kui enne Venemaa alustatud sõda Ukrainas arvasime," ütles Pentus-Rosimannus.

Valitsussektori võlakoormus kasvab suurema defitsiidi tulemusel sel aastal 19,2 protsendini SKP-st ja 2026. aastaks 27,1 protsendini SKP-st.

Kevadprognoosi järgi suureneb käibemaksu laekumine tänavu võrreldes riigieelarves kavandatuga 155 miljoni euro võrra. Aastani 2026 kasvab käibemaksu tasumine aastas keskmiselt 4,2 protsenti.

Samas korrigeeriti allapoole aktsiiside laekumist, põhjusteks rekordeid püstitavad energiahinnad, kallinevad toorained ja eratarbijate ostujõu vähenemine. Näiteks kütuseaktsiisi tasumist prognoositakse 2,4 protsenti vähem kui mullu ja 30 miljonit eurot vähem kui riigieelarvesse planeeritud.

CO2 kõrge hinna tõttu prognoositakse laekumise kasvu eelarves oodatuga võrreldes 24 miljoni euro võrra, kokku laekub Eestile tänavu CO2 kvootide müügist tulu 265 miljonit eurot, järgmisel aastal peaks prognoosi järgi olema tulu 300 miljonit eurot.

Kahe kaitsekulude paketi tõttu kasvab järgmistel aastatel riigikaitse kulude osakaal SKP-st. 2024. aastaks kasvavad riigikaitse kulud 2,9 protsendile SKP-st. Kokku planeeritakse riigikaitse tugevdamiseks perioodil 2022–2025 eraldada 816,3 miljonit eurot, suuremad kulutused tehakse riigikaitse lisapaketist 2024. ja 2025. aastal, vastavalt 338 ja 244 miljonit eurot.

Täispika prognoosiga saab tutvuda siin (.docx fail).