Kuigi majandusprognoosid on praeguses keerulises geopoliitilises olukorras pigem formaalsed kui midagi sisulist ning suure tõenäosusega on paari kuu pärast sealsed näitajad hoopis teistsugused – Eesti majanduse prognoosimine kipub ka rahuajal rohkem esoteerika kui tõsiteaduse poole kalduma – on pankade kevadised prognoosid siiski üsna sarnased.

Tänavuse ennustatav majanduskasv jääb vahemikku -0,4 ja 1,5 protsenti, kõige pessimistlikum on Eesti Pank, optimistlikum kolmapäeval prognoosi avaldanud Swedbank.

SKP-st erinevalt kasvavad endiselt aga hinnad. Pankade hinnakasvuprognoos on tänavuseks 10 kuni 11 protsenti, mis sööb ära keskmise palga kasvu. Palgakasvu prognoos jääb pankadel kuue ja seitsme protsendi vahele, see tähendab reaalpalga kahanemist.

Kuid see ei tähenda, et toodete ja teenuste pakkujad peaksid hirmu tundma klientide kahaneva ostujõu pärast. Eratarbimise kahanemist ei prognoosi ei Swedbank ega SEB. Peamisteks põhjusteks pandeemia ajal pangaarvele kogunenud ja teisest pensionisambast välja võetud raha. Tarbimisjulgust hoiab ka jätkuv palkade tõus.

Eesti Panga hinnangul võetakse tänavu mais teisest pensionisambast välja 150 miljonit eurot.

Hinnakasv tarbijaid säästma ei hirmuta

SEB analüütik Mihkel Nestor märkis, et majapidamised on kõrget inflatsiooni juba pikalt eiranud ning vaatamata tarbijahinnaindeksi kiirele kasvule on jätkunud ka tarbimise väga kiire kasv. Riigi majanduse kahanemine ja inflatsioon on inimeste jaoks pigem abstraktsed suurused ning nende tunnetus praegusest majanduskliimast on hoopis erinev. "Tavainimese vaates jääb seis majanduses esmapilgul ikkagi heaks. Suurenevad nii ettevõtete tulud kui palgad ja majandusaktiivsus püsib kõrge," märkis Nestor.

Küll aga tähendab reaalpalga vähenemine, et inimeste säästud ei kasva enam nii kiiresti.

Nestor nentis, et eraisikute säästud pangakontodel on järjepidevalt kasvanud umbes 15-protsendises tempos eelmise aastaga võrreldes. "Nüüd tuleb küll leppida sellega, et päris nii suurt osa sissetulekutest majapidamistel sel aastal kõrvale panna ei õnnestu," ütles ta.

Eratarbimise kasvuks pakub SEB tänavu siiski üsna ettevaatlikud 0,8 protsenti. "Toidukaubad ja energia moodustavad Eestis pere-eelarvest enam kui kolmandiku ja kui hädavajalike kulutuste hind ikkagi 15 kuni 30 protsenti tõuseb, siis on paratamatu, et tarbimise suurendamiseks jääb raha napilt," ütles Nestor.

Swedbank märkis prognoosis, et reaalpalk on viimase viie aastaga kasvanud keskmiselt 3,7 protsenti aastas ja tänavune kahanemine on ajutine. Seegi on üks põhjuseid, miks ei prognoosita tarbimise vähenemist.

"Kuna juba järgmisel aastal prognoosime me reaalpalga kasvu, ei tohiks selle lühiajaline langus keskmisele palgasaajale väga raske olla. Küll aga mõjutab kiire hinnakasv ja reaalpalga langus tugevamalt madalama sissetulekuga inimesi," märkis Swedbank.

Positiivne märk on ka see, et tarbimismahud nii jaekaubanduses kui kodumaistes teenustes kasvavad juba mõnda aega kiiresti, ja nüüd, mil koroonapiirangud kadunud, võib kiire kasv jätkuda.

Sundkulude tõus tähendab samas, et kulutused meelelahutusele ja vaba aja veetmisele vähenevad.

Eesti Panga ülevaates märgiti, keskmiselt kulutavad majapidamised sundkuludele, energiale 15 protsenti ja toiduainetele 28 protsenti oma sissetulekust. "Sundkulutuse kasvamise tõttu jääb ilmselt vähem raha vaba aja veetmiseks ja reisimiseks," leiti prognoosis.

2023: inflatsioon väheneb kui võluvitsa väel

Kuigi tänavused inflatsiooniprognoosid ulatuvad 10 kuni 11 protsendini, siis järgmisel aastal peaks inflatsioon järsult vähenema, märkisid nii Eesti Pank kui Swedbank. Viimase hinnangul on see 2023. aastal 4,5 protsenti, Eesti Panga hinnang on veelgi julgem, jäädes paari protsendi juurde. See tähendaks, et järgmisel aastal hakkab kasvama taas ka reaalpalk.

Inflatsiooni kiire vähenemise peaks aga kahtluse alla seadma energia- ja kõikvõimalike toormete hinna ennustamatu kasv, mis on kiirendanud niigi kiiret hindade tõusu pandeemiast taastuvates majandustes. Prognoosides viidatakse küll võimalusele, et energia- ja toormehindade kasv pidurdub, kuid tegu on pigem oletusega.

Samuti on kiiresti kasvamas toiduainete hinnad maailmaturul, ja seda juba ajal, kui Venemaa sissetungi kõik mõjud maailmamajandusele pole selged.

Eesti Panga prognoosi järgi tõuseb toidu hind tänavu tarbijate jaoks 10 protsenti ja järgmisel aastal viis protsenti. Ka toiduhindade kasv on üsna prognoosimatu suurus, sest seda mõjutab Ukraina sõja kestmine.

Eesti Pank pole ka praeguses konservatiivses majandusprognoosis loobunud hoiatamast riiki majanduse ülekuumendamise eest. Lausalisi energiahindade kompensatsioone võib mündi teise küljena näha ka tarbimistoetusena ning see on kindlasti üks põhjuseid, miks majapidamiste tarbimisjulgus pole vähenenud ka kõrgete energiahindade ajal. Eesti Panga hinnangul ei tasuks lausalisi toetusmeetmeid eraisikutele ja ettevõtetele aga jätkata, sest majanduse olukord on hea.

Tegelikkus on see, et mõne kuu jooksul korrigeeritakse prognoose ning praegused tõenäosused on asendunud uutega. Näiteks Swedbank hoiatas, et aprillis tehtud prognoosid võivad olla liiga optimistlikud.

"Meie hinnangul on negatiivsete riskide, mis kiirendaksid inflatsiooni ja vähendaksid majanduskasvu veelgi enam, tõenäosus suurem kui positiivsetel," märkis Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina.

Oma kevadise majandusprognoosi avaldas neljapäeval ka rahandusministeerium.