Lutsar tõi intervjuus ERR-ile näiteks, et kui Taanis viimati koroonapiirangud ära võeti, defineeris sealne terviseamet Covidi hooajaliseks nakkushaiguseks. Haiguse definitsioonist sõltub, milliseid põhiõigusi kitsendavaid piiranguid on võimalik haiguspuhangu foonil riigis kehtestada, näiteks, kas on võimalik sulgeda koole või piirata ettevõtete äritegevust.

Eestis on Covid-19 praegu defineeritud uudse ohtliku nakkushaigusena ja terviseameti hinnangul peaks see määramata ajaks nii ka jääma. Definitsioon tuleb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest (NETS) ja Covid-19 on ameti hinnangul omaduste poolest sellele vastav: haigus on uudne ja ohtlik, kui ta on muuhulgas kiiresti leviv ja põhjustab suurenenud ravikoormust.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul on juriidilisest definitsioonist olulisem see, kuidas riik haigusele reageerib. "Oleme Eestis piiranguid oluliselt lõdvendanud ja siin polegi võibolla Eesti käitumine vastav sellele, kuidas me mõnel teisel juhul uudsele ja ohtlikule nakkushaigusele reageeriksime," rääkis Sepp.

"Me ei leevenda piiranguid definitsiooni järgi, vaid olukorra järgi. Rakendame piiranguid vastavalt reaalsele olukorrale," rõhutas Sepp. "Kuna nimetame Covid-19 ohtlikuks nakkushaiguseks, siis see annab meile võimaluse vajadusel piiranguid rakendada, kuid praegu me piiranguid ei tee, sest reaalne olukord on teine," selgitas ta.

Covid-19 definitsiooni saaks Sepa sõnul muuta alles siis, kui koroona vastu on saadaval hea tõhus ravi, mis aitab haiglasse sattumist vältida. "Siis saaksime koroona defineerida sesoonseks nakkushaiguseks. Olgugi, et ta on ka praegu sesoonne, valmistab ta hooaegadel meile ikkagi päris tõsiseid probleeme," sõnas Sepp.

Kiik: kaalukeeleks on vaktsineerimine

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik annab erinevalt Sepast haiguse peatseks ümbernimetamiseks rohkem lootust. Tema sõnul võib Covidi ümberdefineerimine toimuda juba sel kevadel. Selleks peavad olema täidetud siiski mõned tingimused.

"Covid-19 nimetamine tavaliseks nakkushaiguseks on aja küsimus. Et saaks otsuse teha, on vaja, et inimesed ennast vaktsineeriks ja teeksid õigeaegselt ka tõhustusdoosi. Kui vaatame riike, kes on teinud otsuse koroona ümber klassifitseerida tavaliseks haiguseks, nagu Rootsi ja Taani, siis seal on riskirühmad vaktsineeritud ja ka tavapopulatsiooni osas on vaktsineerimine kõrge. Seega risk, et Covid-19 põhjustaks seal raskeid tervisekahjustusi, on madalam kui teistes riikides," rääkis Kiik.

Arutelu, mida teha Eestis, jätkub kevade jooksul, kinnitas minister. "Ootame praegu ka teadusuuringuid viiruse alavariantide ja teiste tüvede kohta, sellest siis sõltub, kas saame koroona nimetada tavapäraseks külmetushaiguseks," sõnas Kiik.

Neljapäeva hommiku seisuga on Eestis haiglas 291 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 114 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu.