Läti parlamendi neljapäevane istung algas vaikusehetkega nende mälestuseks, kes Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas hukkunud.

Muutunud rahvusvaheline olukord võimaldas Läti seimil lõpuks vastu võtta märgilise otsuse, sest vajadusest n-ö kuldviisade saamist kuidagi piirata on räägitud aastaid.

Kehtivate elamislubade hulk Lätis on mitme linna elanike arvu suurune - ajutisi elamislube on 46 000 ja alalisi üle 50 000. Poolte ajutiste elamislubade väljastamise eeldus on Lätis olev kinnisvara.

Ajutisi või alalisi elamislube Lätis on kokku rohkem kui 50 000 Venemaa kodanikul, kusjuures üle poole neist moodustavad Läti elanikud, kes on võtnud Venemaa kodakondsuse.

Nüüd lõpeb ajutiste elamislubade andmine rohkem kui aastaks ära. Lube on võimalik saada vaid perekondlikel põhjustel, tööks, õppimiseks, riigi huvides või humanitaarpõhjustel. Põhjalikumaks muutub nende inimeste taustakontroll.

"Kaitse-, siseasjade ja korruptsioonitõrje komisjon tegi ettepaneku suurendada riigi kaitseteenistuse rolli, et kontrollida põhjalikumalt inimeste tausta enne ajutise või alalise elamisloa saamist. Ka meie komisjon toetab seda," ütles seimi kodakondsuse ja migratsiooni komisjoni liige Martinš Šteins.

Koalitsiooni kuuluva Rahvuslaste Ühenduse soov oli minna veel karmimaks ja ajutised elamisload hoopis tühistada. Neljapäevalgi leidsid nad, et muuta tuleks teisigi elamislubade tingimusi.

"Pole õige, et jätame võimaluse veel kolme aasta jooksul pärast Lätist lahkumist tulla siia tagasi ja saada elamisluba," sõnas Rahvuslaste Ühenduse fraktsiooni aseesimees Janis Dombrava.

Läti seim toetas esimesel lugemisel ka kodakondsusseaduse muudatusi, mis lubab sõjaõhutajailt ära võtta Läti kodakondsuse. See puudutab topeltkodakondsusega inimesi, sest hoopis ilma kodakondsuseta kedagi jätta ei saa.