Korteriomanikud eelistavad üürimisel kohalikke sõjapõgenikele
Nõudlus odavate korterite järele on suur, mistõttu on ka pakkumiste hinnad kallinenud. Ja kuigi võrdsed võimalused üürimiseks peaksid olema kõigil, eelistavad korteriomanikud sõjapõgenikele kohalikke elanikke.
Kui juba aasta tagasi iseloomustasid kinnisvaraturgu tõusvad hinnad, siis praegu on olukord veel kriitilisem. Kinnisvarabüroo Uus Maa Nord partneri Indrek Peedo sõnul on suure nõudluse tõttu üürikorterite hinnatõus umbes 20-30 protsenti.
"Kui ma vaatan kas või portaali, siis ma näen, et Mustamäel näiteks on kahetoalisi kortereid täna üürile anda 30 ringis, mida on tegelikult väga vähe," ütles Peedo.
Aasta tagasi oli vabu korterid kaks korda rohkem. Need, mis alles, on enamasti rohkem kui 1000-eurose kuumaksega elamispinnad, mida sõjapõgenikud ega ka kohalikud endale kergekäeliselt lubada ei saa.
"Üürituru puhul on täna nähagi see, et kui odavamad tulevad üüriturule pakkumisse, siis põhimõtteliselt on telefonid umbes ja hakatakse helistama juba hommikul päris vara sooviga seda korterit näha, üürida jne," rääkis LVM kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt.
Kõige nõutumad on elamispinnad, mille hind on odavam kui 450 eurot. Nii odavaid pakkumisi tuleb ette harva. Vastvalminud ühetoalise Õismäe korteri eest küsitakse 650 eurot kuus.
"Korter on meil olnud üleval Kinnisvara24-s, seda vähem kui 24 tundi ja nüüd, kui me intervjuu lõpetame, siis me kohe võtame siia vastu kaks soovijat, kes tulevad seda korterit vaatama. Nii et huvi on väga suur tegelikkuses," rääkis Peedo.
Üle poole korterite otsijatest on sõjapõgenikud. Kuigi üürimiseks peaksid olema kõigil võrdsed võimalused, eelistavad üürileandjad kohalikke inimesi.
"Kardetakse eelkõige seda, et nende maksevõime ei ole Eesti enda inimestega samaväärne ja kardetakse seda, mis siis juhtub pärast, kui juhuslikult jäetakse üüri- või kõrvalteenuse eest maksmata," ütles Peedo.
Riik püüab omalt poolt neid hirme vähendada.
"Praegu riik töötab ka selle nimel, et toetada üüriturule Ukraina sõjapõgenike sisenemist. Selleks tulevad toetavad meetmed, mis näevad ette, et Ukraina sõjapõgenikule makstakse toetust kuus toimetuleku piirimäära. See praegu on 900 eurot, kui riigikogu võtab vastu toimetulekupiiri tõstmise, siis see tõuseb 1200 euroni," selgitas sotsiaalkindlustusameti kriisistaabi sotsiaalkaitsegrupi juht Kert Valdaru.
Sõjapõgenike abistamiseks avati paar päeva tagasi portaal kinnisvara24.ee/ukraini, mille kaudu on elupinna leidnud juba üle 30 abivajaja.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"