Eelarvepuudujääk oli veebruaris 142 miljonit eurot

Superministeerium.
Superministeerium. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Veebruari eelarvepuudujääk oli esialgsetel andmetel 142 miljonit eurot, mis on 0,4 protsenti aastasest SKP-st, teatas rahandusministeerium.

Valitsussektoris oli eelarvepuudujääk ainult keskvalitsuses, sotsiaalkindlustusfondid ja kohalikud omavalitsused on aasta kahel esimesel kuul olnud ülejäägis, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt.

Jaanuaris oli valitsussektoris eelarveülejääk kaheksa miljoni eurot. Keskvalitsuses oli ka jaanuaris eelarvepuudujääk.

Küti sõnul oli kõigis alamsektorites oli oluliselt parem seis, kui aasta varem veebruari lõpus, peamiseks põhjuseks on hea maksulaekumine, mis osaliselt on tingitud kiirest hinnatõusust.

Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepositsioon oli veebruari lõpus esialgsetel andmetel 207 miljoni euro suuruses puudujäägis, mis on 61 miljoni võrra vähem kui aasta varem.

Kütt märkis, et kulude kasv oli veebruaris ootuspärane, kuid kuna maksutulude kasv on tavapärasest suurem, siis on ka positsioon parem. Kõige kiiremini on kahe kuuga kasvanud tulumaksu laekumine, mis kasvas aasta varasemaga võrreldes ligi 21 protsenti. Ka käibemaksu laekus jõudsalt, kahe kuuga 16 protsenti enam kui aasta varem. Kiirelt kasvasid ka mittemaksulised tulud.

Haigekassa ja töötukassa positsioon oli veebruari lõpu seisuga positiivne, 43,5 miljonit eurot. Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 15 miljoni euro võrra 44 miljoni euroni.

Töötukassa eelarvepuudujääk oli veebruaris 0,5 miljonit eurot, mis on 30 miljoni euro võrra parem seis kui aasta varem. Veebruaris oli registreeritud töötus 6,9 protsenti, mis on suurem kui 2019. ja 2020. aasta alguses, mil see oli 5 kuni 5,5 protsenti.

Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli veebruari lõpus 21 miljonit eurot, mis on 2021. aasta jaanuariga võrreldes 16 miljoni euro võrra rohkem.

Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2022. aasta veebruaris eelneva aasta veebruariga võrreldes 106,3 miljonit eurot ehk 11,6 protsenti. Kogukulu kasvu panustasid peamiselt kodumaised toetused ja edasiantavad maksutulud.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid 2022. aasta veebruaris 640 miljonilt eurolt 703,6 miljoni euroni ehk 63,6 miljonit eurot eelneva aasta veebruariga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 9,9 protsenti.

Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasvu panustasid veebruaris enamjaolt kodumaised toetused, mis suurenesid võrreldes eelneva aasta sama kuuga 56,7 miljoni euro võrra: sotsiaaltoetused 6,7 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 49,7 miljonit eurot ja tegevustoetused 0,6 miljonit eurot.

Kodumaised investeeringutoetused vähenesid veebruaris 0,5 miljonit eurot.

Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kasvatasid veebruaris üheksa miljoni euro ulatuses CO2 kvoodituludest rahastatud energiahinna tõusu leevendusmeede kohalikele omavalitsustele, 34,2 miljoni euro eest elektri ja gaasi võrgutasude kompenseerimine ning haigekassale toetuste eraldamine haiguspäevade hüvitamiseks seoses koroonaviiruse levikuga.

Majandamiskulud suurenesid veebruaris 6,1 protsenti, peamiselt koroonaviiruse leviku peatamiseks tehtud PCR testimise kulutuste tõttu.

Esialgsetel andmetel kasvasid riigieelarveliste asutuste ruumide elektri-, kütte- ja soojusenergiakulud veebruaris 1,3 miljoni euro võrra ehk 41,4 protsenti eelneva aasta veebruariga võrreldes.

Tööjõukulud suurenesid veebruaris 7,2 miljoni euro võrra, kasvades aastas üheksa protsenti. Tööjõukulude kasvu peamisteks põhjusteks olid tervishoiutöötajatele ületundide eest makstud tasud, koroonakriisi haldamiseks täiendava tööjõu kaasamisega seotud kulud ja hariduse ning siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus, märkis Kütt.

Investeeringud kasvasid veebruaris 13,4 protsenti ehk 2,8 miljoni euro võrra. Veebruaris suurenesid eelneva aasta veebruariga võrreldes kulutused kaitseinvesteeringuteks ja õppehoonete ehitamiseks. Õppehoonetest olid veebruaris suurima mahuga investeeringuteks muusika- ja balletikooli, Laagri riigigümnaasiumi ning spordihoone ehitustööd.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: