EKI direktor Marje Josing rääkis selle aasta esimese kvartali majanduse olukorda ja järgmise kuue kuu prognoosi tutvustades, et investeeringute ja eratarbimise osas ei prognoosinud ükski küsitletud ekspertidest olukorra paranemist ning üheksa protsenti ennustas, et see jääb praegusega samaks.

Peamiste probleemidena toodi välja oskustööjõu puudus ja välisinvestoritele ebasoodne investeerimiskliima, samuti vähene innovatsioon, vähene rahvusvaheline konkurentsivõime, kaubandustõkked ekspordile ja poliitiline ebastabiilsus.

Eesti majandus oli halvimas seisus 2020. aasta aprillis ja mais, kuid taastumine oli kiire. Nüüd on koroonakriisi viimase laine ja Vene-Ukraina sõja mõjul majandususaldus taas languses, tõi instituut välja. Kuna nõudlus püsib, on kõigi majandusharude kindlustunne hea, erandiks on hotellid ja turismibürood.

Ehitusettevõtete lepingud tagasid tänavu esimeses kvartalis töö viieks kuuks, aasta tagasi oli see näit 4,1 kuud. Tootmisvõimsuste rakendatus oli esimeses kvartalis 80 protsenti, mis on eelmise aasta sama kvartali tasemest parem. Suurim tööd takistav tegur oli märtsis taas tööjõunappus, mida nimetas 29 protsenti ettevõtetest.

Palju probleeme on ettevõtetel tekkinud koroonaviiruse tõttu: üle poole vastanuist tõid välja töötajate osalise puudumise haiguse tõttu ning kallinenud kaupade ja teenuste hinnad. Haigestumise ja töölt puudumise laine oli suurem kui eelnevates koroonalainetes

33 protsendil ettevõtetel on probleeme tootmissisendite hankimisel. Kõige enam muresid tekitab viirusega seonduv tööstuses, ehituses, hotellidel ja restoranidel. Tööstuse, kaubanduse ja teeninduse inflatsiooniootus on ajaloolisel maksimumtasemel.

Konjunktuuriinstituudi toidukorvi maksumus on aastaga kallinenud kümne protsendi võrra 80 protsendilt 88 protsendini. Eesti ligi 15-protsendiline inflatsioon on üks euroala kiiremaid, seda edestab üksnes Leedu.