Vaatamata sellele, et hinnad tõusevad sõltumata tootjatest, sest kõikide sisendite hinnad on tõusnud ja jätkavad tõusu, pole mitmed sektori ettevõtted oma hinnatõuse lõpuni läbi viia saanud, rääkis Potisepp "Vikerhommikus".

See tähendab tema sõnul, et toiduainetetööstus teenib üliväikest kasumit. Näiteks lihasektor on juba alates eelmisest aastast kahjumis, pagaritööstusettevõtted on juba kerges miinuses ja kalatööstus püsib veel väikeses plussis. "Ainult piimandussektor on suutnud oma hinnatõusud suhteliselt hästi läbi viia. Seda tunnetame ka tarbijatena ise kõige rohkem. Seetõttu saab piimandussektor enam-vähem kenasti hakkama," tõdes toiduliidu tegevjuht.

Selle aasta esimese kvartali kogukasum toidutööstuses oli kolm miljonit eurot, ütles Potisepp. See tähendab, et Eesti toiduettevõtted saaksid ehitada näiteks kuus katlamaja, selgitas ta, viidates toiduainete tööstuse suundumusele loobuda Vene gaasi kasutamisest ning minna üle kütteõlile.

Potisepa sõnul on praegune olukord Eesti toiduainetetööstuses viimase 40 aasta, kui tema on valdkonnas tegutsenud, kõige keerulisem. "Ma ei mäleta, et ka 1990ndatel oleks meeleolu nii negatiivne olnud," märkis ta.

Kommenteerides teisipäevases Postimehes avaldatud ülevaadet Eesti kaubanduskettide toiduainete hindadest, mille kohaselt on odavaim toidukorv Lidlis ning kalleim Selveris ja kalliduselt kolmas Coopis, märkis Potisepp, et ka Lidl ei ole enam nii odav kui oma avamisnädalatel.

Postimehe vaatluse kohaselt maksis nende koostatud ostukorv juulis Lidli keti poodides 51,82 eurot, olles isegi langenud juuni 55,07 euro tasemelt. Grossi poodides maksis sama toidukorv 56,44 eurot, Barboras (Maxima e-pood) 57,74, Prismas 58,88, Coopis 61,48, Rimis 65,33 ja Selveris 71,47 eurot.

Poekettidele tähendab see, et Lidl  saab survestada teisi kette. See on tarbijatele hea, aga peaksime mõtlema strateegiliselt – kui meil enda toiduainetetööstust enam ei ole, rääkis toiduliidu juht.

Selveris ja Coopis on Eesti tootjate valik kõige suurem, ütles Potisepp ja soovitas oma valikud teha sellest lähtuvalt.

Kui inimesed tegutsevad teadlikult ja eelistavad eestimaist, siis see annab see meile toidujulgeoleku, rõhutas ta.

Potisepa hinnangul on sügisel oodata uusi hinnatõuse toiduainete sektoris.

See aga võib tähendada, et tarbijad muutuvad veel hinnatundlikumaks ning hakkavad orienteeruma peamiselt hinna järgi, mis tähendab odavamate välismaiste toodete eelistamist.