Palmi sõnul on Eesti on hästi kaitstud ja otsese sõjalise kallaletungi ohtu pole. "See olukord võib lähitulevikus muutuda, aga lähinädalatel ja -kuudel on kõik korras. See on nii, sest venelased sõdivad kõik Ukrainas, meie piiri taga on Vene Föderatsiooni sõjaväelinnakud tühjad. Nad tegelevad seal viimasel ajal peamiselt tseremoniaalsete toimingutega: Ukrainas hukkunud sõdurite matmisega," rääkis Palm kaitseministeeriumi iganädalasel pressikonverentsil.

Venemaa pole aga sugugi loobunud oma strateegilisest eesmärgist, milleks on Ukraina riigi ja iseseisvuse kaotamine. "Nende halb tegutsemine on sundinud neid aga tegevusi ümber korraldama. Kui alguses olid neil mitmed operatsioonisuunad, siis nüüd keskenduvad nad idaosale: üritavad Donetski ja Luhanskiga külgnevatelt aladelt edasi tungida," ütles Palm.

Tema sõnul on ootus, et venelaste suurem pealetung algab selle nädala lõpus või järgmise alguses. "Neil on kiire: nad ei korralda vägesid korralikult ümber, tehakse seda käigult. Pole puhkust, korralikku väljaõpet ja hooldamist," ütles Palm.

Praegune rahu on petlik, sest iga hetk hukkuvad tsiviilisikud ja iga hetk sooritatakse sõjakuritegusid. "Sõjakuritegude läbiviimine venelaste poolt ei tulnud üllatusena kellelegi, sest tegemist on madala moraaliga ja segase eesmärgiga kehvasti väljaõpetatud üksustega. Üheks sõjakuritegude sooritamise põhjuseks on hirm. Kui sõdurid on oma juhtimisahelast ära lõigatud, nad on jäetud üksi, siis hakkavadki nad valimatult tulistama," rääkis Palm.

Venelaste vägivald ei üllatanud kedagi, küll aga üllatas selle räigus ja jultumus. "Pildid tagasivõidetud Ukraina aladelt panevad õhku ahmima. See näitab karistamatuse tunnet. Üllatas ka vägivalla ulatus: igal pool, kuhu vene sõduri jalg on astunud, seal on toime pandud sõjakuritegusid. Tegemist on metoodilise hävitamisega, mis sarnaneb kunagise NKVD tegevusega," kommenteeris Palm.

Lisaraha tugevdab Eesti kaitset

Palmi hinnangul Ukraina rahvas ja sõjavägi peavad veel vastu, kuid kuluvad kiiresti. Lääne sõjaline abi peab jätkuma, rõhutas ta. "Eesti saab aru Ukraina seisust, seega olime esimesed toetajad ka sõjalise abiga. Paneb mõtlema, et Eesti oli vahepeal mahult kolmas Ukraina toetaja," nentis Palm.

Tema sõnul suudab Eesti nende relvadega, mis on alles, hävitada kõik Vene Föderatsiooni soomusmasinad, mis Eesti piiri äärde võivad paigutuda. Palmi hinnangul on suurepärane, et lisaeelarve viib Eesti kaitse-eelarve rekordilise 3,5 protsendini SKP-st.

Eesti kaitsehoiak peab Palmi sõnul muutuma. "Peame liikuma komistustraadi põhimõttelt eesmise kaitse põhimõttele. Meil pole võimalust arutada isegi teoreetilise võimalusena, et anname ära osa Eesti territooriumist ja siis üritaksime seda tagasi hõivata. Ukraina kogemusest on näha, et see ei tundu olevat tark tegu," ütles Palm.

Eesmine kaitse on võime mõjutada vastase sügaval olevaid sihtmärke. "Peame saama võimaluse leida üles vastase soomukiüksuseid ja neid hävitada. Tõrjuda vastast maal ja õhus. Sõjalises keeles tuntakse seda sõnaga diviis. Me peame tõstma oma juhtimisetaset. See peaks olema kombinatsioon oma riiklikest ja püsivatest liitlasüksustest ja kiiresti juurde siirdatavatest liitlasüksustest," selgitas Palm.

Praegu on Eesti kaitse tugevdamiseks ka poliitiline toetus, lisas ta.