Ukraina katoliku kirik Eesti peab päevas pidama mitu teenistust

Foto: ERR

Ukraina katoliku kirikus Eestis käib praegu nii palju rahvast, et päevas tuleb pidada mitu teenistust, sest inimesed ei mahu kirikusaali. Suurem osa kirikulistest on sõjapõgenikud.

Tallinnas Laboratooriumi tänaval asub Eesti ainus Ukraina katoliku kirik ning Kolmekäelise Jumalaema koguduse preester on isa Roman, kes on sündinud ja kasvanud Ukrainas. Siinset kogudust saadeti ta teenima kolm aastat tagasi.

Kirikus käib palju rahvast, ütles isa Roman. Sinna tullakse, et palvetada ning vestelda vaimulikuga, Muresid on inimestel palju.

"Kirik tegeleb praegu aktiivselt ka siia saabunute abistamisega. Meil on mitmed sotsiaalsed projektid, nagu pühapäevakool. Töötame ka täiskasvanutega," lausus isa Roman.

Kõige rohkem räägitakse oma läbielamistest ja hirmust, ütles isa Roman.

"Sageli meenutavad nad ka selliseid aegu Ukrainas, mis olid rõõmsad. Enamus neist, kes siia on saabunud, otsivad võimalusi tagasipöördumiseks. See tähendab, et kui saabub rahu, siis suurem osa pöördub kohe Ukrainasse," lausus ta.

Isa Roman ütles, et väga raske on praegu isegi umbkaudu öelda, kui paljud Eestisse jõudnud sõjapõgenikest on Ukraina katoliku kirikus  käinud, sest see arv on väga suur. Sinna ei tule ainult kristlased.

Ukrainas on valdavaks õigeusk. Seal tegutseb kaks õigeusu kirikut, millest üks on seotud Moskva patriarhaadiga ning teine, Ukraina õigeusu kirik, Konstantinoopoli ehk oikumeenilise patriarhaadiga. Ukraina katoliku kirik tegutses nõukogude ajal põranda all ning sai vabalt tegusema hakata pärast Ukraina iseseisvumist. Tegu on katoliku kirikuga, kus praktiseeritakse ida riitust ja tunnistatakse Rooma paavsti.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: