Ursula von der Leyen lubas Kiievis Volodõmõr Zelenskile, et aitab täita küsimustikku, mille alusel saab Ukraina nädalate, mitte aastate pärast alustada kõnelusi liitumiseks Euroopa Liiduga.

Kiirendatud liitumine võib aga panna kulme kergitama Lääne-Balkani riikides, millest kaks on liitumiskõnelustega alustanud, kuid neli alles ootavad oma võimalust. Kas Euroopa Liit valmistub Ukraina puhul nurki lõikama?

"Euroopa Liit on teinud selgeks, et on valmis Ukrainat meile lähemale tooma, kuid samas on selge, et see ei toimu Lääne-Balkani riikide arvelt. Need riigid on osa protsessist, nad on näinud vaeva ja teinud edusamme, mis tähendab, et sõda Ukrainas on tekitanud uue impulsi Lääne-Balkani jaoks. Peame tagama, et seda impulssi ei kaotata, vaid kasutatakse käegakatsutava tulemuseni jõudmiseks, mis minu jaoks tähendab liitumisläbirääkimiste alustamist Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga nii kiiresti kui võimalik ehk Prantsusmaa eesistumise ajal," rääkis Euroopa Liidu Belgradi-Priština dialoogi erisaadik Miroslav Lajcak.

Põhja-Makedoonia lootus liituda on suur, sest senine takistaja Bulgaaria on muutunud. Kahe riigi noored peaministrid suhtlevad tihedalt, lisaks selgitab ühine ajalookomisjon, kas makedoonlaste identiteet ja keel on bulgaaria päritolu – keerulised teemad, mille Sofia-poolse tõlgendamisega Skopje seni ei nõustunud. 

Aprilli alguses sai Serbia president Aleksandr Vucic rahvalt uue mandaadi, mistõttu volinik on lootusrikas, et pikalt paigal tammunud Kosovo-Serbia dialoog hakkab liikuma.

"Kosovos toimusid eelmisel aastal valimised ja nüüd pärast Serbia valimisi on uus võimaluste aken, sest mõlemas riigis ei toimu mingeid ette teadaolevaid valimisi järgmise kahe aasta jooksul. Nüüd on aeg saavutada käegakatsutavaid tulemusi, et Kosovo ja Serbia suhteid normaliseerida. Dialoog püsib kursil;" lausus Lajcak.

Euroopa suurriigid ja USA nimetasid pettumuseks, et Kosovo keeldus sealelavatel serblastel riigis hääletamise. See oli raisatud võimalus, ütles Lajcak.

"Otsusel oli mõju üldisele atmosfäärile Serbia ja Kosovo vahel, aga oli väga hea, et Serbia valimistel osales väga suur hulk Kosovo serblasi Serbia territooriumil. Mingeid provokatsioone või muid probleeme ei tekkinud piiri ületamisel, seetõttu oli see positiivne faktor. Praegune status quo ei tööta hästi Kosovo ega Serbia heaks. Mõlemad teavad väga hästi, et peavad dialoogiga edasi minema, sest see on nende huvides," lausus ta.

Volinik Lajcak rõhutas, et sõda Ukrainas näitab teravalt, kui oluline on leppimine ja rahu Euroopas.

Leppimist ei paista aga Bosnia-Hertsegoviinas, kus moodustise ühe osa ehk Republika Srpska juht Miroslav Dodik tahab bosnia serblaste eraarmeed, eraldi kohtu- ja maksusüsteemi. Dodik on üks suur kivi raskelt ragisevas föderaalses moodustises.

Lajcak ei arva siiski, et 1994. aastal loodud riik laguneb.

"Bosnia ja Hertsegoviina on keerulises olukorras. Siseriikliku kriisi põhjuseid on mitu. Peamine on riigi institutsioonide funktsionaalsus. Seda võimendavad Republika Srpska pingutused riigi institutsioone õõnestada ja laiali lammutada, võttes volitused tagasi. See kindlasti kahjustab. Euroopa Liit on väga selgelt pühendunud Bosnia-Hertsegoviina territoriaalsele terviklikkusele ja suveräänsusele," lausus ta.

Lajcak eeldab tüliõhutava retoorika lõppemist, kuid tegelikkuses viitab, et Bosnia-Hertsegoviina peab nagunii muutuma, kui kunagi Euroopa Liidu uksest sisse astutakse.

"Struktuur pandi kokku selleks, et sõda lõpetada ja see ju õnnestus. Daytoni konstitutsiooni, mis on Daytoni rahuleppe pikendus, ei loodud selleks, et tuua riik Euroopa Liitu. Peaaegu kõik Euroopa Liidu liikmesriigid muutsid liitumise ajal oma konstitutsiooni, et riik oleks toimiv. Seega oleks väga normaalne, kui see juhtuks Bosnia ja Hertsegoviinaga, kuid seda ei saa väljastpoolt peale suruda. Bosnia ja Hertsegoviina on eksisteerinud ligi 30 aastat, seal on toimunud demokraatlikud valimised, demokraatlikult valitud riigijuhtidel on mandaat. Väljastpoolt suruda peale mingi põhiseaduse vorm, mis oleks ühe osalise kasuks, ainult raskendaks olukorda. Me peame nõudma demokraatlikult valitud juhtidelt, kes on saanud mandaadi oma kodanikelt, lahenduse leidmist," ütles Lajcak.