Valitsus plaanib lisaeelarve eelnõu kinnitada ja riigikokku saata järgmisel nädalal, siis selgub ka eelarve konkreetne rahaline jaotus.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul ületab lisaeelarve 700 miljonit eurot, Keskerakonna teatel on selle kogumaht üle 730 miljoni euro.

Lisaeelarvest moodustavad ligikaudu 250 miljonit eurot energiajulgeoleku kulud. 170 miljoni eest hangitakse järgmise kütteperioodi katmiseks Eestile ühe teravatt-tunni suurune riiklik gaasivaru, 13 miljoniga vedelkütusevaru. 30 miljonit investeerib riik LNG võimekuse loomisse.

Valitsus leppis kokku ajakirjandusväljaannete käibemaksu langetamises üheksalt protsendilt viiele, ehk samale tasemele, mis Lätis ja Leedus. Valitsuse hinnangul toetab see ausamat konkurentsi ajakirjanduses ja edendab eestikeelse kvaliteetajakirjanduse laiemat kättesaadavust.

Lisaeelarvega näeb valitsus ette ka raha idapiiri valve tugevdamiseks, lisaks panustatakse elanikkonnakaitsesse ja märgistatakse Eesti suuremates linnades varjumiskohad ning alustatakse sireenidel põhineva ohuteavitussüsteemi väljatöötamist. Riik suurendab päästeameti varingupääste, demineerimise ja esmaabi võimeid.

Samuti suunatakse raha sõjapõgenikega seotud kulutuste katteks, mis sisaldavad esimesi kulutusi põgenike vastuvõtmisel ja hüvitatakse ka omavalitsuste poolt tehtud vältimatu abi kulud.

Põgenikele majutuskohtade leidmiseks loob riik ühekordse toetuse põgenikele eluaseme üürilepinguga seotud kulude katmiseks, mida makstakse üürileandjale.

Lisaeelarve raames tõstetakse Eesti elanike toimetulekupiir 150 eurolt 200 eurole. Ajutiselt hakatakse eluasemelaenu arvestama kuluna toimetulekutoetuse määramisel. Toimetulekutoetuste tõstmiseks eraldatakse 29 miljonit eurot.

Valitsuse reservfondis reserveeritakse summa, mis on mõeldud energiahinna ja elukalliduse leevendamiseks uue kütteperioodi alguses inimestele, kes seda kõige enam vajavad.

Ajutise maksumuudatusena leppis valitsusliit kokku langetada 2022. aasta lõpuni eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi Euroopa Liidu lubatud miinimumtasemeni, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Praegu kehtiv aktsiisimäär on 100 eurot 1000 liitri kohta. Eriotstarbelist diislikütust on lubatud kasutada põllumajanduses ja tähtajaliselt ka põlevkivikaevandustes kuni 30. aprillini 2023. aastal.