"Soome liitub NATO-ga ja arvata on, et Venemaa teeb mingeid surveavaldusi kas siis NATO riikide suunal, kaasa arvatud Eesti või Soome suunal. Igal juhul peame olema valmis, et ka meie piirkonnas võib see kriis eskaleeruda," rääkis Oidsalu "Terevisioonis", kommenteerides sõja käiku Ukrainas ja selle võimalikke laiemaid mõjusid.

Surveavaldused saavad olla kas sõjalised või mittesõjalised. "Mittesõjalistest võib minna väga jubedaks, korraldada näiteks mõne plahvatuse kuskil sõjalise taristu objektil. Raketirünnakud lähevad juba sõjalise surveavalduse alla, aga raketirünnakuoht on ka selline hübriidmeede, et ma ähvardan õhurünnakuga. See tekitab juba riikides paanikat ja kahjustab oluliselt turvatunnet," ütles Oidsalu. Samuti võivad käiku minna küber- ja igasugused energiameetmed.

"Neid asju me väga pole näinud ja venelastel kindlasti on eskaleerimisplaan olemas. Putin, kui ta üllatab, siis ajalugu on näidanud, et ta üllatab vales suunas meie jaoks. Ja teeb asju, mida me arvame, et on justkui mõeldamatud."

Kommenteerides praegust olukorda Ukrainas, ütles Oidsalu, et sissepiiratud Mariupol on kahjuks langemas. "See linn on ümber piiratud. Iga ümberpiiratud, kaitstav objekt on mingi aja pärast ilma ressursita. Varsti neil vapratel sõduritel ei ole ennast millegagi kaitsta. Kahjuks võime juba öelda, et Mariupol on sisuliselt langemas. See on päevade küsimus," on Oidsalu veendunud.

Tema hinnangul on venelaste senise lähenemise kõige olulisem muudatus olnud juhtimises, kui nad panid kogu operatsiooni juhtima ühe kindrali. Enne võitles iga rinne justkui omaette. Aga nüüdne kindral Aleksander Dvornikov (hüüdnimega Aleppo lihunik) on Donbassis oma üksustega juba pikemalt tegutsenud. Tema oli ka see, kes pommitas Groznõi maatasa. "See muudatus tähendab ilmselt ka seda, et venelased näevad nüüd seda sõda kui pikka sõda. Võib juhtuda, et Astrid Kannel teeb meile ka sügisel neid reportaaže sealt," viitas Oidsalu enne intervjuud eetris olnud otselülitusele Dniprosse, kus Kannel praegu viibib.

"Dvornikovi liitumisega selle kampaania etteotsa võib karta, et Mariupoli langedes näeme ka uusi Mariupoleid," ütles Oidsalu, tuues näiteks Harkivi, mida on hakatud massiliselt pommitama. "Need tragöödiad kahjuks korduvad."

Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski on Oidsalu väitel valmistunud pikaks sõjaks, aga jätkab samal ajal survestamist, et ukrainlastele tekiks ka mingi perspektiiv. Senisest on ukrainlased aga ilmselt õppinud seda, et lääs on hästi aeglane oma suhtumiste ja hoiakute muutmises.

Kui tahta ka pika sõja ajal tagada mingigi stabiilsus Euroopa regioonis, tuleb Oidsalu hinnangul hakata tõsisemalt rääkima Ukraina Euroopa Liidu ja NATO perspektiivist, seda ka siis, kui seal käib kuum konflikt. "Soome-Rootsi ühinevad NATO-ga, mis on väga hea, meie julgeolekule ka, aga Ukrainal ei ole sellest ausalt öeldes sooja ega külma. Ka neil tsiviilelanikel, kes seal hukkuvad, pole abi sellest teadmisest, et Soome ja Rootsi NATO-ga liituvad. Poliitiliste strateegiliste perspektiivide andmine Ukrainale peaks nüüd tõusma peamiselt päevakorda, sest sõjalise sekkumise valmidust ei ole lääs näidanud," ütles Oidsalu.