Eesti ehitusettevõtjate liidu juhatuse liige Raivo Rand ütles, et ettevõtted ei arvestanud algseid pakkumisi tehes nii suure riskiga, kui praegu on. Tema sõnul on tõusnud pea kõikide materjalide hinnad.

"Kui me võtame kas või näiteks armatuurterase, mida täna võib osta kuskil 1300 kuni 1500 eurot tonn, siis vanasti oli see hind kuskil 1000, 1200 peal ja mõni aeg tagasi hoopis 600 euro peal, nii et kallinemine on päris suur," lausus Rand.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et järgmisel nädalal arutatakse teemat valitsuses.

"Mis puudutab riigisektorit, siis me üritame kaardistada, kus meil punased lambid kõige rohkem põlevad. Ja me oleme andnud välja ka riigihangete osakonna poolt, mis on minu haldusalas, sellise juhise. Praegune riigihangete seadus võimaldab sellises erilises olukorras kas pikendada lepinguid, kui on juba hange toimunud, või kallinemisi tegelikult maksta, kui raha muidugi on," lausus Aab.

Riigi Kinnisvara AS-i kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger ütles, et ilmselt tehakse lähinädalatel lepingutes muudatusi.

"Eelkõige on küsimus täna lepinguhindades. Kui objektil on ehitustööd alles algusfaasis ehk me teostame kaevetöid või vundamenditöid, siis on metalli hinna tõus väga oluliselt mõjutanud nende lepingute komponente ja me proovimegi oma partneritele vastu tulla," lausus Mäger.

Ühe näitena hinnaprobleemi lahendamisest tõi Aab Ida-Virumaalt, kus oli plaanis nii Kohtla-Järve kui ka Narva kool rekonstrueerida, kuid Kohtla-Järve kooli hange kujunes ootamatult kalliks. Aab rääkis, et siis suunati ka Narva kooli raha Kohtla-Järvele.

"Siis me tõstsime Narva koolile ettenähtud raha esialgu Kohtla-Järve kooli peale ja ostsime Narva kooli rekonstrueerimiseks teisi vahendeid. Näiteks ka CO2 vahendeid, mida ju tegelikult laekub meie eelarvesse rohkem," lausus Aab.

Aabi sõnul ühest lahendust ei ole ja igale hankele tuleb eraldi otsa vaadata.