RKAS-i andmetel kallines riigihangete hind juba eelmise aasta lõpuks võrreldes 2020. aastaga 30 protsenti. Riigihangete lepingud on tarnete halvenemise tõttu pikenenud tänaseks kuni poole aasta võrra. Ehitusettevõtjad on pakkunud lahendusi, kuidas saaks riigiobjektid lõpuni ehitada.

"Võiks arvesse võrra ehitushinnaindeksi, mis see oli veebruarikuus, ja alates Ukraina sõjast järgmisi kuid tuleks selle indeksiga kõrvutada ja vastavalt sellele lepinguhinda suurendada. Täna on ettevõtjate soov, et nad saaksid ilma sanktsioonideta oma lepingu tähtaega pikendada," lausus ehitusettevõtjate liidu tegevdirektor Indrek Peterson.

Kuid need lahendused tähendaksid lepingute muutmist. Osa riigi ehitusobjekte rajatakse Euroopa Liidu kaasrahastuse toel.

"Need, mis on eurostruktuurvahenditega, seal on hästi ranged reeglid. Igasugune lepingumuudatus võib kaasa tuua menetluse, et on hanketingimusi muudetud, ja see omakorda võib tekitada ohu, et küsitakse toetusrahad tagasi," ütles Peterson.

Samamoodi arvab ka RKAS. Ettevõtte juht Kati Kusmin kirjutas eelmisel kuul ministritele saadetud pöördumises, et raha tagasinõudmise riski alla satuvad riigigümnaasiumide ning Viljandi haigla ja tervisekompleksi ehitus. Euroopa Liidu toetuse osa on nendes vastavalt  85 ja 75 protsenti.

RKAS ei soovinud "Aktuaalsele kaamerale" seda teemat pikemalt kommenteerida. Pöördumises väitis aga riigi kinnisvaraarendaja, et tekkinud erandlikus olukorras "võib see tuua kaasa tööde katkemise paljudel olulistel ehitusobjektidel, mille tulemusel võivad jääda mitmed ehitused poolikult seisma".

Rahandusministeeriumi hinnangul saab aga lepinguid muuta.

"Kui on võimalik põhjendada, et kallinemine või tähtaja pikenemine tuleneb Ukraina sõjast, siis me saame seda tähtaega pikendada ja projekti maksumust korrigeerida.  Tagasinõuded on vaid sellisel juhul, kui me otsustame projekti katkestada, kui loobume projektist," ütles rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juht Kadri Tali.

RKAS teeb ettepaneku, et kuna lepingud pikenevad ja uued hanked nihkuvad, tuleks kuni paari aasta võrra pikendada ka järgmisel aastal lõppevat struktuurifondide abikõlblikkuse perioodi.

"Selle perioodi pikendamine ei ole kahjuks ainult Eesti otsustada, seda peavad otsustama kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ühiselt," lausus Tali.

Rahandusministeerium kaardistab praegu kõikide riigi- ja omavalitsuse rajatavate objektide kallinemist. Tekkinud olukorda arutab valitsus neljapäeval.