Helme: Eesti on ammu ületanud Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmise võimekuse

Foto: Ken Mürk/ERR

Eesti peab jätkama Ukraina toetamist sõjas Venemaa vastu nii kõikvõimalikku abi saates kui ka poliitilist toetust pakkudes, kuid Ukraina sõjapõgenikke ei peaks Eestisse rohkem lubama, sest neid on siin juba praegu rohkem, kui me tegelikult suudame vastu võtta, ütles saates "Uudis+" EKRE esimees Martin Helme.

"Eesti on väga palju teinud. /.../ Me olime esimene riik, kes neile relvi saatis. Oleme saatnud meditsiinilist abi, humanitaarabi raha, seisnud nende eest rahvusvahelisel areenil, teinud riigikogus mitu toetusavaldust," märkis Helme.

Tema sõnul ei tohiks Eesti aga vastu võtta rohkem sõjapõgenikke, sest see tähendaks üle võimete elamist. "Ammuilma on ületatud võimekuse piir neid aidata. /.../ Me ei saa endale võtta sellist kohustust, need summad, mis on lisaeelarves, on ju tohutud," ütles Helme.

Helme sõnul on mõistlik Ukrainasse saadetava abiga aidata sisepõgenikke ning mitte lasta enam üle piiri sõjapõgeniku staatust taotlevaid ukrainlasi.

Neile, kes juba Eestis on, kuid ei leia siit tööd ega majutust, peaks jagama brošüüre, kus selgitatakse, et Eestist saab minna ka näiteks Rootsi või Saksamaale, ütles Helme.

Läbi Venemaa Narva piiripunkti saabuvaid Ukraina sõjapõgenikke ei tohiks samuti Eestisse lubada, leidis EKRE esimees.

"Me räägime, et me aitame ukrainlasi. Poliitiliselt ebakorrektne tõde on see, et suur osa neist pole ukrainlased, vaid venelased. Kuidas on välja kukkunud nii, et ukrainlaste aitamise käigus me impordime kümneid tuhandeid Putini-meelseid venelasi? Sellega ei saa nõus olla. /.../ Kas Venemaal käib sõda? Venemaa on turvaline riik täna. Venemaal ei käi sõda. Miks nad peavad Venemaalt lahkuma täna?" rääkis Helme.

Lääs pumpab endiselt miljardeid eurosid Venemaale

Ukrainale peab abi andmist jätkama ja eelkõige vajavad ukrainlased relvaabi, kuid samamoodi peavad lääneriigid selgeks tegema, et igasugune Venemaa vallutustegevus jääb muu maailma poolt tunnustamata, ütles Helme.

"Tegelikult lääs saab selgelt kommunikeerida, et ükskõik mis tükke Venemaa (Ukrainas) vallutab, seda ei tunnustata ehk ükskõik, mis Venemaa sõjas saavutab, pole see diplomaatiliselt või rahvusvahelise õiguse mõistes aktsepteeritav ülejäänud maailma poolt," lausus ta.

Helme sõnul peab Euroopa end nii kiiresti kui võimalik lahutama Venemaa energiakandjatest, mis ei saa majanduslikult ja poliitiliselt olema kerge, kuid mis on paratamatu.

Helme märkis, te praegune enesega rahulolu Euroopa Liidus on arusaamatu, sest eelkõige Vene energia suurtarbijad Saksamaaga eesotsas saadavad Venemaale endiselt miljardeid eurosid.

"Peasüüdlane on olnud oma energiapoliitikaga Saksamaa. Teine ambivalentne riik, kes on üritanud Venemaaga kokku mängida, on Prantsusmaa. Samamoodi on mul tõsine etteheide Itaalia suunas," lausus ta.

Helme hinnangul on seni ainus embargo, mis Venemaad ka tõsiselt mõjutanud on, Vene keskpanga varade külmutamine.

"See oli asi, mis venelastele päriselt haiget tegi. Kõik muud sanktsioonid, alates Eurovisiooni ärakeelamisest ja superjahtide äravõtmisest on ka sümboolse tähendusega, aga ei tee Venemaale haiget. Mis teeks haiget, on energiakandjate embargo. Aga ma ei näe, et suured Euroopa riigid siin midagi otsustavat teeks," ütles Helme.

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: "Uudis+", saatejuht Madis Hindre

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: