Jaak Madison: Euroopa moslemikogukond on sama ohtlik kui viies kolonn
Kümned Rootsi politseinikud ja tsiviilisikud said vigastada pärast seda, kui "rahuarmastav" moslemikogukond valas solvumist Koraani põletamise eest märatsemisega välja. Välisvaenlast ega viiendat kolonni polnudki vaja, et kümned autod põleksid ning valitseks anarhia, kirjutab Jaak Madison.
Eesti meedia on proovinud luua pilti, kuidas ikka "paremäärmuslased" on süüdi, et provotseerisid Rootsi islami kogukonda ning pehmendavad siis moslemite reaktsiooni. Samasuguse loogikaga saab siis ka süüdistada tüdrukut, kes kandis miniseelikut ning langes seejärel rünnaku ohvriks: ta ju provotseeris.
Samamoodi provotseeris Prantsuse õpetaja moslemeid, kui rääkis sõnavabadusest, mille tagajärjel võeti tal pea maha. Või siis satiiriajakirja Charlie Hebdo poolt provotseerimine, mis lõppes 12 inimese mahalaskmisega. Sõnum moslemikogukonnalt on selge: tehke nii, nagu me nõuame või tundke tagajärgi.
Koraani põletamise ähvardus oli provotseerimine, selle eesmärk oligi näidata kuidas moslemi kogukond käitub, kui neile midagi ei meeldi, ning et panna inimesi mõtlema, kas "uusrootslased" ikka suudavad tsiviliseeritult elada.
Moslemite reaktsioon ei valmistanud üllatust ning leegid ja laamendamine järgnesid. Samuti tuli välja Rootsi poliitikute ja võimuorganite nõrkus ning suutmatus riigis korda tagada. Pigem põlegu autod, kui saada süüdistus rassismis.
Keerulistel aegadel on stabiilsus ja ühtsus üliolulised, aga kuidas saavad need kehtida, kui üks inimgrupp on nii vaenulik riigi vastu, mis nad lahkelt vastu võttis. Selle asemel, et ise kohaneda, peab ikka oma tõekspidamisi kohalikele peale suruma, tekitades konflikti.
Eestis mäletame Pronksiööd ning muretseme viienda kolonni pärast. Paljudel Euroopa riikidel pole aga viiendat kolonni vajagi, sest moslemikogukond täidab selle rolli. Seepärast on Euroopa moslemikogukond sama hukatuslik kui viies kolonn.
Tuleb meenutada kuldreegleid, mis puudutab külalisi. Immigrantidel ei ole automaatset õigust viibida riigis, kus nad heaks arvavad, see õigus tuleb välja teenida. Sama kehtib ka eurooplaste kohta teistes riikides. Kui ei suudeta kohaneda ning surutakse ainult oma tõekspidamisi vägivaldselt peale, siis on aeg lahkuda.
Sellega tundub nõustuvat ka kunagine peaminister Andrus Ansip, kes ütles hiljuti, et ülbitsevatelt välisriigi kodanikelt elamislubade äravõtmine olgu miinimum. Sellest on EKRE juba ammu rääkinud.
Deporteerimine peab laialdasemalt karistusena aset leidma. Sooritad kuriteo – deporteerimine; religiooni kõrgemale seadmine riigi seadustest – deporteerimine; laste indoktrineerimine vihkama riiki, mis ulatas abikäe – deporteerimine; ei ole suutnud ega tahtnud paari aasta jooksul kohaneda - deporteerimine.
Teise riiki immigreerumine on privileeg, mitte võõrandamatu õigus. Kui ei austa teise riigi kombeid, siis saab alati tagasi minna kodupiirkonda. Ei tohi olla olukorda, kus Sudaanist pärit ebaseaduslikust immigrandist taksojuht vägistab koolitüdruku ja saab siis ainult paar aastat vanglakaristust ning võib pärast rahumeeli Eestis edasi elada. Enda inimeste heaoluga arvestades ei saa aidata inimesi, kes seda lahkust kurjalt ära kasutavad.
Moslemikogukond on tiksuv ajapomm, mis lõhkeb halvimal hetkel. See probleem ei leia lahendust enne, kui saame sellest ausalt rääkida, ilma et meedia olukorda pehmendaks või suunaks süü hoopis "provotseerivatele parempoolsetele".
Usun, et Euroopa ei taha olla hall hiireke, kes proovib kõigest väest, et ei solvaks ega provotseeriks ning isegi piirab oma vabadusi, sest vastasel juhul saab karistatud moslemikogukonna poolt.
Toimetaja: Kaupo Meiel