Kagu-Eesti piiripunktide kaudu on sõja algusest peale kuni selle nädala kolmapäevani saabunud 2746 ukrainlast, kellest pooled olid transiidil. Narva piiripunkti kaudu on saabunud 7450 ukrainlast, kellest 6086 liikusid teistesse riikidesse.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Krista Aasa sõnul küsitletakse kõiki piiriületajaid, et teada saada nende edasised plaanid ja abivajadus.

Aasa sõnul on ka neid, kes ei soovigi edasisõidu võimalust oodates kuhugi minna ja tahavadki näiteks varahommikust Riia rongi oodata Valga bussijaamas.

On olnud üksikjuhtumeid, kus avastatakse transiidil olev põgenik pargipingil või autos magavat. Sellistel puhkudel pakutakse eraldi abi, aga mõni on sellest ka keeldunud.

"On täiesti arusaadav, et kui need inimesed jõuavad lõpuks üle piiri, siis nad on vaimselt üsna kurnatud ja ilmselt ka füüsiliselt üsna kurnatud. Ja on ka üsna selge, et nad ei pruugigi teada, mida nad tegelikult tahavad edasi teha. /.../ Meie kõikidele inimestele anname voldikud, infolehed, kus on ka kogu see info kirjas, mis puudutab nende võimalikke edasisi plaane," rääkis Aas.

"Iseküsimus on loomulikult see, kui palju need põgenikud suudavad seda infot vastu võtta, meelde jätta ja võib-olla mingi aja pärast ka selle järgi käituda. Seda ei saa me kindlasti lõpuni kontrollida," lisas ta.