Veidemann ERR-ist: kultuuri polegi kunagi küll
ERR-i nõukogu ekspertliikmena jätkav Rein Veidemann ütles lühiusutluses, et kuigi ERR-i eesmärk on olla Eestis ja maailmas toimuvate sündmuste lahtiseletaja, siis jätkuma peaks ka kultuurivööndi mitmekesistumine.
Millisena te näete ERR-i ees seisvaid olulisemaid eesmärke?
Kõigepealt tänan kultuurikomisjoni usalduse eest. Nüüd jääb oodata riigikogu enda otsust 9. mail. Mis puutub aga rahvusringhäälingu olulisematesse eesmärkidesse, siis võtaksin need kokku kujundiga – olla Eesti ühiskonna närvikava. See tähendab Eestis ja maailmas toimuva adekvaatset, operatiivset ja usaldusväärset vahendamist ning seletamist-väärtustamist. Eesti keskseima meediaorganisatsiooni enda nimigi määratleb kõige olulisema – ühte informatsioonilisse ringi hõlmatud rahvas.
Milles konkreetselt näete enda kui nõukogu liikme rolli?
Arvan end eesti kultuuri ja kitsamalt eesti kirjanduse uurija ning tegevkirjanikuna üsnagi selgelt kujutlevat, milline peaks olema kultuurisündmuste, -tegelaste ja teoste kajastamine ning jäädvustamine Eesti Rahvusringhäälingus. Ütlen vaid, et kultuuri pole kunagi küll. Õieti ongi see meie hingamine. Loodan, et alanud kultuurivööndi kujundamine ERR-is jätkub ning mitmekesistub.
Kas lisaks nõukogu liikmena jätkamisena tahaksite te jätkata ka nõukogu esimehena?
Olen enda arvates nõukogu esimehelt oodatava rolli täitmisega siiani hakkama saanud. Eks seda otsusta kolleegid nõukogust, kas nad usaldavad mind jätkama või valitakse ekspertliikmete hulgast mõni teine nõukogu eesistujaks.
Mida peaks nõukogu tegema ERR-i rahastamismudeli küsimuses? Ka juhatuse esimehe kandidaadid on rääkinud, et seda tuleks parandada.
Kõigi juhatuse esimehe kandidaatide vestlusvoorus oligi ERR-i rahastamine keskne teema. Oldi üksmeelel selle parandamise (st stabiilsuse) vajalikkuses. Teid selleks pakuti erinevaid. Olen ise seisnud nõukogu liikmena selle eest, et ERR-i rahastamine oleks seotud kindla numbriga SKT-st, näiteks 0,17 protsenti, millega tagataksegi umbes praeguses mahus rahastamine. Sellega tagataks rahvusringhäälingu sõltumatus programmide tootmisel ning arengukindlus. Aga see nõuab ringhäälinguseaduse täiendamist või koguni uue seaduse vastuvõtmist.
Millisena näete ERR-i suhet erameediaga? Kas see vajaks korrigeerimist?
Rahvusringhääling töötab oma seaduse alusel. Erameedia lähtub ja sõltub lõppkokkuvõttes ikkagi kasumi tootmisest. Võimalusi koostööks on aga mitmeid, näiteks rahvusvaheliste kultuuri ja spordi suursündmuste vahendamiseks vajalike ressursside ühendamises.
Kuidas on ERR saanud hakkama talle seatud eesmärkide täitmise ja oma tegevuse põhjendamisega?
On saanud hästi hakkama, mille tunnistuseks on püsivalt kõrge kuulatavuse-vaadatavuse-loetavuse positsioon nii lineaarselt kui ka järeltarbimisel. Eriti viimastel aastatel, kus üks kriis on järgnenud teisele, on rahvusringhääling tõestanud oma olulist tähendust Eesti ühiskonna ja riigi toimimises.
Toimetaja: Aleksander Krjukov