Kultuuriministeerium on valmistanud ette rahvusringhäälingu seaduse muudatused, mille menetlus on jäänud poliitkoridorides toppama. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna (Reformierakond) on nüüd aga asunud tegelema osaga sellest ehk teinud ettepaneku lisada sotsiaaldemokraatide algatatud eelnõule, mis puudutab ERR-i nõukogu soolist tasakaalu, suurendada nõukogu ekspertliikmete arvu kolme võrra.

See suurendaks ekspertide arvu neljalt seitsmele, poliitikuid kuulub nõukokku kuus, üks igast parlamendifraktsioonist.

"Kui rahvusringhäälingu seadus vastu võeti, siis oli riigikogus neli fraktsiooni ja seetõttu sai ka seadusesse omal ajal kirjutatud, et on neli asjatundjat. On äärmiselt oluline, et demokraatlikus ühiskonnas avalik-õiguslik rahvusringhääling oleks võimalikult sõltumatu," ütles Kersna.

Sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid jagab Kersna seisukohta, et nõukogus võiks eksperte olla vähemalt ühe võrra rohkem kui poliitikuid. Erakonnas seisab arutelu aga veel ees, nüansse on palju.

"Kui selle seadusemuudatuse arutelud algavad, siis tuleb minna ka edasi – üks asi on, kui palju inimesi seal nõukogus on, aga kuidas need inimesed leitakse, kuidas kaalutakse, kuidas tuvastatakse, kes on kõige parem kandidaat, ja kuidas on tagatud muuhulgas see, mille meie oleme tõstatanud, et seal oleks tõepoolest ka sooline tasakaal tagatud," lausus Kaljulaid.

Kuigi ERR-i nõukogu ekspertliikmete leidmiseks korraldatakse avalik konkurss, nimetab nad lõpuks ametisse riigikogu ehk võimuliit. Kultuurikomisjoni aseesimehe Tõnis Lukase (Isamaa) hinnangul ei ole õige, et üks poliitiline jõud saaks sisuliselt otsustada enamuse nõukogu liikmete üle.

"Tegelikult on Reformierakonna juhtimisel juba kaks eksperdikohta täidetud. Reformierakonnal on ka tulevikus üks positsioon poliitikuna seal planeeritud. Kui nüüd määratakse kolm täiendavat kohta ja kui järgmise aasta alguses rotatsiooni korras muutuvad lahtiseks veel kaks praeguse nõukogu liikme kohta, siis kokkuvõttes 13-liikmelisest nõukogust kaheksa on Reformierakonna poolt määratud või selle erakonna poolt määratud. Kuna riigikogu saalis on häälteenamuse reegel ja on ühe erakonna käes, siis see ühe erakonna diktaat ja domineerimine otsuse puhul ei pruugi olla väga demokraatlik lähenemine ja selline huvi ühe erakonna poolt on häiriv," rääkis Lukas.

ERR-i endine juhatuse liige Toomas Luhats ütles, et nõukogude liikmete küsimusega ei peaks üleüldse poliitiliselt tegelema. Reformierakonna lüke viitab poliitvõimu jahtimisele.

"Peamine probleem ERR-i puhul on krooniline alarahastatus, mis kestab aastaid, mida minu hinnangul teatud mõttes kunstlikult hoitakse sellisel kujul ja sellega peaks tegelema. Piltlikult öeldes maja põleb, aga meie sätime soengut. See kindlasti ei ole väga mõistlik tegemine. Praegu on seadusemuudatus kuskil koridoris, ma täpselt ei tea, kelle koridoris, kas kultuuriministeeriumi koridoris või riigikogu koridoris. Aga sealt välja võtta ekspertide lisamise klausel, see natuke justkui viitab pikendatud poliitilise käe tekkimisele. Ja kui tahta veel mingisuguseid paralleele tuua, siis minu hinnangul algas just Eesti Rahvusringhäälingu uue juhatuse esimehe valimiskampaania," lausus Luhats.