Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis olid minutid enne eksami algust pingelised. Abituriendid kordasid veel materjale, nii et õpetaja pidi paluma, et nad püüaksid 15 minutit enne eksami algust ikka pead puhata. Paljudel mõlkus meelel küsimus, kas veebruari lõpus maailma raputanud uudised ka eksamitöösse jõuavad. Kuldmedalist Silvia Šultsil oli teemade osas kindel eelistus.

"Mina isiklikult ootan keskkonnateemasid või teadusteemasid, sest ma tunnen, et olen nendes kõige tugevam ja lihtsalt see on minu huviala ka," rääkis Šults.

Keskkonna teemal sai tänavu kirjutada küll. Ühe variandina sai arutleda ühiskonna valmisolekust kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Võimalik oli ka arutleda, kuidas mõjutab inimesi suur informatsiooni hulk. Populaarsemateks valikuteks Kuristiku Gümnaasiumi põhjal kujunesid teemad tarbimisharjumuste kujundamisest ja kirjanduse tarbimise eripäradest.

"Teemad on ikka sellised nagu varasematel aastatel: keskkonnateemad, infoühiskond ja kirjandus muidugi. Praegu just selguski, et õpilased valivadki enamasti selliseid kirjanduse teemasid. Kõige populaarsem teema siin praegu on olnud, et missuguseid eri liiki kirjandusi tarbitakse tänapäeval," rääkis Kuristiku Gümnaasiumi eesti keele õpetaja Hanna Kivila.

Abiturient Anni Kutseri sõnul ei olnud tänavune eksamitöö ülemäära traditsiooniline.

"Mind pani üllatama, et sel aastal ei olnud inimeseks olemise teemat. Seda liini võis tuua küll keskkonnateemas sisse, kuid üldist teemat ei olnud. Ja see ka, et lugemisülesandes ei olnud valikus ilukirjanduslikku teksti," rääkis Kutser.

Valdav osa lugemisülesande tekste olid tänavu arvamusartiklid.

"Nad olid ülesehituselt sarnased eelmiste aastate omadega. Üks lugemisülesanne oli veidi keeruliste küsimustega, seda ma ei valinud, aga ma arvan ka, et kõik leidsid enda jaoks normaalse lugemisülesande," rääkis Šults.

Rapla õpetaja eksami pärast ei muretse

Rapla Gümnaasiumisse kogunes eesti keele riigieksamit sooritama 75 gümnaasiumilõpetajat. Pool tundi enne eesti keele eksami algust võtsid Rapla Gümnaasiumi noored niisama lobisemisega pingeid maha või keskendusid vaikselt omaette.

"Tahaksin kirjutada täna millestki, mis mind ennast puudutab ja milles mul on kaasa rääkida," ütles abiturient Ander Leiste. "Ma olen avatud väga paljudele teemadele."

Abiturient Kristel Timmo sõnul sõltub eksamist "üpris palju" tema akadeemiline tulevik. "Niipalju kui ma olen vaadanud, kuhu ma edasi tahan õppima minna, siis on ikkagi olulised need minu tänased tulemused. Tahaksin minna Eesti Maaülikooli vesiehitust õppima," ütles Timmo.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Mäekivi ütles, et kuigi koroona-pandeemiast tingitud distantsõpe jättis noorte õpihimule oma jälje, ta eesti keele eksami tulemuste pärast siiski väga ei muretse. Aga ta märkas kohe, et seekordse eksami lugemistekste ja kirjandi osa ühendab märksõna - tarbimine.

"Nii et valikuid oli päris palju alates Valdur Mikita tekstidest kuni populaarteaduslike tekstideni. Ma ei oskagi praegu öelda, mida ma valiks, aga ma usun, et noorte jaoks oli valikut küll," sõnas Mäekivi.

Kiirematel kulus eksamitöö vormistamiseks kolm tundi.

"Ma kirjatasin, kuidas informatsiooni hulk mõjutab inimesi. See oli teema, mis tundus mind kõnetavat, ütles abiturient Angela Pajo. Kardo Kilk kirjutas kirjandi kiirmoest. "Panin niipalju kirja, kui ma oskasin, natuke ka luuletasin. Eks me näe tulemusest, kuidas läks," ütles Kilk.