"Miks mind juhatuse esimeheks valiti, on küsimus rohkem nõukogu liikmetele, aga üheksa üheksast arvas, et ma sobin ametikohale," sõnas Roose. Tema sõnul kahel teisel lõppvooru jõudnud kandidaadil midagi revolutsioonilist kavas ei olnud. "Oli see, et teeme sama asja natuke paremini ja natuke teise nurga alt. Otsest motivatsiooni vahetada juhti vahetamise enda pärast nõukogul ei tekkinud," lisas Roose.

Roose sõnul kummitab ERR-i jätkuvalt rahapuudus. "Hea meelega lõpetaksin avalikust rahast rääkimise, nagu on mulle soovitatud, aga kuna raha ma ise ei trüki, siis ega me sellest üle ja ümber ei saa. Kultuuriminister viis korduvalt valitsusse taotluse (lisaraha eraldamiseks ERR-ile elektrienergiakulutuste katteks - toim.), aga ametlik vastus, mis eile tuli, oli, et valitsus seda raha ei leidnud," sõnas Roose.

ERR-i baaseelarve on Roose sõnul umbes 35 miljonit eurot. "Seal sees on küberturbe ja muud kulud, mille eest programmi teha ei saa sekunditki. Peamine murekoht on ligi miljon eurot, mis on puhtalt elekter ja küte, see on puhas defitsiit selle aasta eelarves," rääkis Roose raadiouudistele. "See miljon peab leidma lahenduse sel aastal," rõhutas ta.

"Maikuu jooksul peame kärbete metoodika ja numbrid välja valima. Praegu tuleb need otsused teha. Puhvrid ja plaanid oleme küll juba ammu õhukeseks viilinud ja reservi väga palju pole. Ma ei saa välistada, et peame tegema otsuseid, mis raadio ja tele-eetris välja paistavad," teatas Roose.

ERR-i töötajate palgakärbet ta heaks variandiks ei pea. "See oleks kapituleerumine, et mujalt ei osata midagi muuta," sõnas ta.

"Aasta lõpuni peame olemasolevaga toime tulema ja see võib tähendada teatavaid muudatusi. Järgmise aasta vaates hakkab riik selle teemaga tõsiselt tegelema, nagu lubati. Täna ma teile ühegi "Õnne 13" pikkust öelda ei julge," sõnas Roose.

ERR-i tulevik on tema sõnul seotud ka sellega, mis toimub Ukrainas. "Kuidas oma uudiseid teeme, oma elu elame. See määrab näiteks ka meie hanked, mida me ei osta enam Venemaalt, vaid Ukrainast. Ka venekeelset," ütles Roose.

Samuti on päevakorras küsimus, et kõik ERR-i programmid jõuaksid garanteeritult vaataja-kuulaja-lugejani, ka siis, kui on elektri- või leviprobleemid. "Tehniline pool on tõsiselt päevakorral. See pool on leidnud tähelepanu ka riiklikus rahastuses. Igapäevatöös ta toimetajal või reporteril ei tähenda midagi, aga kui tekivad tehnilised probleemid, kas militaarse konflikti või näiteks loodusnähtusest põhjustatud probleemi tõttu, siis on meie peamine mure, et signaal jõuaks publikuni," rääkis Roose.

ERR-i juhatuse liikmetega on kokkulepete sõlmimine algamas kolmapäeval-neljapäeval. "Räägin kõigi praeguste juhatuse liikmetega ja ka uute inimestega, sest üks koht on meil juhatuses reservis. Nii koosseis kui ka valdkondade jaguneme sõltub sellest, kuidas juhatusest allpool olevaid kohti roteerida," sõnas Roose.

"Peaksime tugevdama kultuuritoimetust, sügisest on plaanis tuua juurde uuendusi. Tähelepanu vajaks ka noorte- ja lastevöönd," rääkis Roose tulevikuplaanidest. "Väga oluline on ka väliskorrespondentide võrgu laiendamine ja maakondades teise korrespondendi ja operaatori leidmine. See on järgmise aasta teema," lisas ta.