Kusti Salm: lääne süda on läinud kalgimaks ja nii on lihtsam otsuseid teha
Nüüd, kus sõda Ukrainas on kestnud juba mõnda aega, on lääs mõistnud, mis on talle endale tegelikult kõige kasulikum - Venemaa väljaajamine Ukrainast, rääkis kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm. Eestil on kavas saata Ukrainasse täiendavalt suurtükke.
Salm ei ole kuigi lootusrikas Mariupoli Azovstali tehase punkritest inimeste evakueerimise osas, mida neljapäeval Kiievit väisanud ÜRO peasekretär Antonio Guterres loodab saavutada.
"Elu Vene föderatsiooni kõrval on õpetanud meile, et ära usu midagi enne, kui see on juhtunud ja Ukraina sõda on õpetanud, et ära usu midagi enne, kui see on juhtunud ja ka kinnitatud. Kumbagi juhtunud pole ja liiga kõrgeks ma lootusi ei seaks," ütles Salm.
Venemaa sõjas Ukrainas on praegu tegemist patiseisuga. "Ukrainlased võitlevad vapralt, aga tegemist on sõja kõige tumedama tunniga nende jaoks. Raske on ka Vene föderatsioonil, sest nad ei suuda uusi üksusi kokku saada. 2000 sõdurit on värvatud vanglatest, et lahinggruppe kokku saada. See viitab meeleheitele, kuid see ei tähenda, et midagi ukrainlaste jaoks lihtsamaks läheks," rääkis Salm.
Tema sõnul on lääne vastus Venemaa agressioonile olnud hästi inertne - alguses ei saa vedama, aga kui juba asi liigub, siis liigub hästi kiiresti. "Minu jaoks tuli tähtsaim uudis täna Suurbritannia valitsuselt, kes ütles, et Vene föderatsioon tuleb kihutada Ukrainast välja. See on olnud Eesti valitsuse seisukoht sõja esimestest päevadest peale," sõnas Salm.
Tema hinnangul on lääne positsioon hetkel settimas, sest saadakse aru, mis on läänele kõige kasulikum. "Varem oli endale seatud piirides hästi palju enesetsensuuri, sest juttu, et relvade andmine on eskalatsioon ei ajanud ju Vene föderatsioon, vaid lääs ise. Nüüd, kus sõda on juba kestnud mõnda aega, siis tähelepanu hajub, aga südamed muutuvad kalgimaks ja otsuste vastuvõtmine muutub lihtsamaks. Seda me kõike näeme," rääkis Salm lääneriikide värsketest relvatarneotsustest.
Mõni päev tagasi oli Saksamaal Ramsteinis kohtumine, kus osalesid üle 40 riigi kaitseministrid. "Ma ei taha siin küll suurustada, aga seal oli palju riike, kelle üle võime olla üllatunud, et nad tegelikult sellises mahus abi annavad. Seda kõike ei tehta avalikuks muidugi," sõnas Salm.
Eesti on andnud Ukrainale relvaabi viimastel nädalatel-kuudel pidevalt. "Alguses andsime rohkem, sest meil oli rohkem anda. Praegu peame nuputama: räägime siin laskemoonast, koostööst liitlastega ja täiendavast võimalusest suurtükke saata," ütles Salm.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: "Aktuaalne kaamera"