USA president Joe Biden palus neljapäeval kongressilt heakskiitu Ukrainale mõeldud 33 miljardi dollari suurusele abipaketile, mille hulgas on 20 miljardit sõjaliseks abiks, 8,5 miljardit majandusabi Kiievile ja kolm miljardit humanitaarabiks.

"See on Ukraina ja kogu Euroopa jaoks suurepärane uudis. Võib öelda, et taaskord USA päästab Euroopa julgeoleku," ütles Raik "Esimeses stuudios".

Raik märkis, et USA on selgelt välja öelnud, et usub Ukraina võitu. "Sellega, et nad on valmis nii palju oma toetust suurendama, nad näitavad ja kinnitavad veel seda. Muidu nad ei paneks oma raha ja toetust nii palju mängu, kui nad ei usuks, et sellel võib olla tulemus, mida soovitakse. See on praktiliselt äärmiselt oluline ja psühholoogiliselt ka annab kõigile Ukrainas, Euroopas, kogu läänes usku, et võitleme edasi ja see sõda võib lõppeda meie jaoks hästi," kommenteeris ta.

Raigi sõnul on USA suur toetus Ukrainale väga tähtis. Ülejäänud läänemaailmal ei ole nii palju võimekust sõjalist abi anda.

Raik loodab samas, et USA eeskuju lõpetab ära varem kõlanud argumendid, et relvaabi Ukrainale võib olukorda eskaleerida ja sellest tuleks sellepärast hoiduda. "See on olnud alati väga vildakas ja problemaatiline loogika."

Raik tõdes, et kuna Venemaa näeb, et Ukraina saab relvaabi üha juurde, püüab ta senisest veel rohkem ähvardada.

"Selge on see, et Venemaa huvi on proovida lääne relvaabi peatada ja meid ära hirmutada. Venemaa lähtub oma huvidest nii nagu ta neid defineerib, aga lääneriikidel on omad huvid ja peab olema ka selgroogu ja enesekindlust, et vastavalt sellele tegutseda."

Raigi sõnul on osades riikides endiselt olemas hirmud, et relvaabi andmine olukorda eskaleerib. "Venemaa on seda oskuslikult kasutanud. Eelkõige oma tuumanupuga vehkimist. Ta on osanud neid hirme üles õhutada. Ja on väga kahetsusväärne, et on ka antud läänest seda signaali, justkui nendel ähvardustel võiks olla mingi mõju," rääkis Raik.

"Aga ma usun, et nüüd jääb peale selline lähenemine, selline sõnum Venemaa suunas, et need ähvardused ei tööta. Ja see, kui Venemaa ütleb, et see viib NATO ja Venemaa sõjani või lausa kolmanda maailmasõja, tuumasõjani, kui lääs Ukrainale relvaabi annab, siis see vastus peab olema selline, et ei, ärge mõelgegi, et teil on mingit mõtet või kasu sellest, kui te hakkate seda sõda laiendama Venemaa ja NATO sõjaks, see läheb Venemaale väga kalliks maksma, ärge tehke seda," lisas ta.

Raigi hinnangul ei lähe sõda Ukrainas nii nagu Venemaa on oodanud ning Moskva proovib leida mooduseid, kuidas seda enda kasuks keerata. "Aga läänel on ju selgelt tugevam positsioon ja kui Ukrainat piisavalt toetatakse, pole Venemaal lootust võita," lisas ta.

ÜRO on Raigi hinnangul oma põhiülesandes ebaõnnestunud

ÜRO peasekretär Antonio Guterres külastas sel nädalal Venemaad ja Ukrainat, kuid need visiidid on saanud palju kriitikat. Pisut pärast Guterresi visiiti Ukrainasse, tulistasid Vene väed Kiievi pihta rakette.

Raigi sõnul võis ette arvata, et Guterresi visiit pole tulemuslik. "Kes veel ei uskunud, see sai kinnituse, et Venemaa suhtub põlgusega rahvusvahelistesse organisatsioonidesse," sõnas ta.

Raigi hinnangul on praegu ÜRO-l oma ajaloo raskeim aeg. "Kui nad sellise sõja takistamiseks, peatamiseks ei suuda midagi teha, siis tekib küsimus, mis on üldse ÜRO funktsioon. Guterres püüdis näidata, et ta püüab teha midagi, et näidata ÜRO-d kuidagi relevantsena, aga ei õnnestunud," selgitas Raik.

Guterres ise ütles, et ÜRO julgeolekunõukogu on ebaõnnestunud, kuna ei suutnud sõda ennetada. Raik tõdes, et kogu ÜRO on ebaõnnestunud oma esmase ülesande – rahvusvahelise julgeoleku ja rahu tagamine – täitmisel.

ÜRO püsimine sõltub tema sõnul sellest, milline on sõja tulemus. "Kui Venemaa mingilgi määral võidu saavutaks Ukrainas, mis ei paista tõenäoline, siis arvan, et ÜRO ei pruugiks seda üle elada. Aga kui Venemaa saab Ukrainas lüüa, siis ma ikkagi näen, et see võimalus on olemas."